Eesti Elu
Viido veerg: Ahiküttest ja korstnast
Arvamus | 28 Nov 2008  | Viido PolikarpusEesti Elu
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Talv on nüüd siis ametlikult kätte jõudnud. Juba oleme elanud üle esimese lumetormi ja kogu Eesti on kaetud valge lumevaibaga. Esimese lume saabudes aga pidin jälle tõdema, et olin jätnud oma vanal Ladal suvekummid talvekummide vastu vahetamata. Seaduse järgi oleks mul olnud veel aega, aga tegelikkuses on nii, et kui lumi saabub varem, siis ei saa ma oma suvekummidega Ladat taluõuest väljagi sõita. Sel talvel pole mul ka naabrimees Vellot, kes aitaks autot kraavist välja lükata. Et meie maatalu läheduses puudub autotöökoda, kus kumme vahetada, siis ei jää mul praegu muud üle kui oodata, millal ilmaolud sõita lubavad.

Meie puukuur on talvepuid täis, see annab mulle kindlustunde talve õnnelikuks üleelamiseks. Ja äia ehitatud ahi, milles saab suurepäraselt ka toitu valmistada, on muidugi samuti üks kindlustunde andjaid.

Kütmine on Eestis üldse suur probleem. Ka linnas on küllalt neid, kes saavad toasooja ahiküttest. Kõik, kellel ahjud on, kinnitavad, et ahju tule tegemine on suur kunst. Tegelikult algab kõik heast ahjust. Minu äia tehtud ahi tõmbab nagu võimas tolmuimeja, alustuseks piisab mõnest ajalehest ja pilpast ning ühest sületäiest puudest saab maja soojaks kogu päevaks.

Maal Kurenurmes on mul olnud suuri probleeme pottseppadega. Meie vana köögipliit ajas suitsu sisse. Paar aastat tagasi kutsusin ühe kohaliku „meistrimehe“, kes tuli ja ehitas uue. See pliit ei elanud üle aastatki ja kukkus lihtsalt kokku. Iga kord, kui ma räägin kellelegi oma kogemustest kohalike töömeestega, kuulen ma hirmu- ja õuduslugusid sellest, kuidas inimesed, kellel pole aimugi, mis nad teevad, tutvustavad end näiteks ehitajatena. Ilmselt tuleneb heade töömeeste vähesus selles, et paarkümmend tuhat eestlast töötab ainuüksi Soomes ehitustel.

Majanduslangusega seoses vaatavad aga paljud soomlased praegu eestlastele kui migrantidele, kes nende töökohad ära võtavad. Küllap pole kaugel aeg, mil eestlased tagasi koju hakkavad tulema.

Pärast mitmeid üleelamisi oma ahjudega leidsin ma äkki K-Rauta poest väljamüügilt ühe ahju. Ostsin selle ära ja kodus ladusin ise üles, suunasin sooja ahjust vana soemüüri kaudu korstnasse. Kõik töötas korralikult, kuni meie korsten hakkas pigi välja ajama. Sellega on nii, et kui midagi kohe ette ei võeta ja korstent ning lõõre ei puhastata, võib asi ohtlikuks muutuda. Et mu isa oli ehitusettevõtja, siis töötasin minagi nooruses suviti ja nädalavahetustel temaga koos. Oma hea sõbra Enn Onniga oleme isegi mitu maja algusest lõpuni üles ehitanud.

Kui ma elasin Philmont, New Yorgis, ehitasin ma Ally Sheedy emale (Ally Sheed oli Hollywoodi näitleja, tema ema aga meie naaber) veranda. Ehitamisega läks kõik kenasti, veranda sai ilus. Kui aga töö valmis sai, siis selgus, et maja tagaust ei saa avada – ma polnud lävepakuga arvestanud. Õnneks ei pidanud ma muud tegema, kui saagima uksel alt ühe väikese jupi maha. Aga asi oleks võinud lõppeda kas või sellega, et oleksin pidanud kogu veranda maha võtma ja uue tegema. Sellest ajast peale olen hoidunud niisugustest töödest.

Nüüd aga tagasi ahju juurde. Probleem korstnaga tekkis sellest, et lõõrid olid pikemad, kui oli korsten. Sel põhjusel suits jaheneb ja on korstnasse jõudmise ajaks segunenud välisniiskusega, mis kõik kokku tekitabki korstnasse pigi. Kui see põlema läheb, siis võib asi lõppeda tulekahjuga. Pigist lahtisaamiseks on mitu võimalust. Võib teha tule ahju alla, sinna, kuhu koguneb tahm. Varsti võib siis kuulda ulguvat häält. Kui see muutub liiga valjuks, siis võib altukse kinni panna ja tuli pole enam nii lõõmav. Väga tähtis on ahjusid kindlate vaheaegade järel tahmast puhastada. Seni tegi meil seda korstnapühkijatööd minu sel aastal lahkunud sõber ja naabrimees Vello, nüüd pean ise hakkama saama.

Kuni viimase ajani oli äia ehitatud ahjuuksel puudu käepide, nii et selle avamiseks ja sulgemiseks pidin alati haarama kuskilt midagi käepärast. Ühel päeval leidsin ma kõvera puupulga, mille otsas oli rauast konks, see sobis suurepäraselt tulise ahjuukse avamiseks ja probleem oligi lahendatud. Olin enda üle väga uhke – ikkagi nagu tõeline meistrimees! Kuid siis nägin ma TV-st, kuidas shimpans kasutas toidu hankimiseks samasugust konksuga pulka!

Nojah, aga shimpansist eristab mind vähemalt see, et mul on pöial!

Viido Polikarpus
Eesti Maja, Tallinn


 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Arvamus
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus