Ukraina kohus kuulutas hiljuti kehtetuks endise presidendi määruse Stepan Banderale Ukraina kangelase aunimetuse andmise kohta.
Vahetult enne oma ametiaja lõppu otsustas Viktor Juštšenko riiklikult tunnustada Bandera pingutusi Ukraina Ülestõusuarmee (UPA) juhina, esmalt võitluses Wehrmachti ning seejärel Punaarmee vastu. UPA püüdis taastada iseseisvat Ukrainat. Bandera tapeti KGB poolt Münchenis 1959. a.
On selge, et Bandera kõrvaldamine Ukraina ajaloost toetus Kremli tahtmisele. Pidi ju eemaldama Moskvale suunatud vastupanu sümboli, kes pälvis kõrgeimat austust välis-ukrainlastelt in corpore ning demokraatlikult meelestatuilt kodumaal.
Miks seda mainida Eesti Vabariigi 93. aastapäeva puhul? Vabaduse saavutamise ohvrimeelsus ja pingutused on jäämas meist kaugele. Aina hägusemaks muutuvad need sündmused eriti noorema põlvkonna liikmete teadmises. Me vaevalt mäletame minevikku oma mälusopis.
Otsest võrdlust Ukraina ja Eesti vahele on raske tõmmata. Kui Ukraina rahvusideoloogilise hoiaku nõrgendamist juhib praegune võimulolev Moskva-meelne Ukraina valitsus, siis Eesti ajaloolist mälu ähvardab teatud mugavus, ükskõiksus või apaatsus.
„Oleme suurema osa oma eksistentsist olnud riigita rahvas, mis on jäänud kõikides tormides alles ning kestnud kõige kiuste.“ Need on õilsad mõtted, mida alateadlikult omaks võtame, süvenemata, kui habras vabadus siiski võib olla.
Paraku Eesti Vabariigi aastapäev on ainult üks vähestest päevadest, millal saab pühenduda täielikult vabadusele kui väärtusele ja ka reaalsusele, unustada päevapoliitilised erimeelsused ja koos tunnistada, et Eesti on nii kaua vaba, kuni rahvas seda tahab ja sellel nimel tööd teeb. Sellel päeval saame endile meelde tuletada, et meie riigi olemasolu eest seismine pole veel lõppenud.
Sel päeval soovin, et meile jätkuks tahet, tarkust ja sihikindlust seda vabadust hoida ja kaitsta.
Vabariigi aastapäevaks 2011 (3)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
Vabariigi aastapäeva teemal.
Vabariigi aastapäeva teemal.
Eelkirjutatu on ju igati mõistetav kuna RAHVUSLUS on ju multikultuurse Euroopa põhivaenlane, kus jahumine rahvaste enesemääramisest on vaid masside lollitamiseks mõeldud infomüra. . Sama mõistetav on ka T. Kelami
toetus sellele "eelnõule" kuna tema püüdis korduvalt astuda komparteisseja isegi kaebas kõrgemalseisvale parteiorganile kui teda ei tahetud sinna vastuvõtta lodevate elukommete tõttu ...Püüdest saada NÕUKOGUDE INIMESEKS on saanud tänaseks püüe saada multikultuurseks eurooplaseks. Ja sellised esindavadki meie rahvuslikke huve EL juures ...
toetus sellele "eelnõule" kuna tema püüdis korduvalt astuda komparteisseja isegi kaebas kõrgemalseisvale parteiorganile kui teda ei tahetud sinna vastuvõtta lodevate elukommete tõttu ...Püüdest saada NÕUKOGUDE INIMESEKS on saanud tänaseks püüe saada multikultuurseks eurooplaseks. Ja sellised esindavadki meie rahvuslikke huve EL juures ...
http://si.kongress.ee/uudised/...
Tunne Kelami fraktsioon taunib Ukraina rahvuskangelast ja ka Juštšenkot.
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2010 resolutsioon olukorra kohta Ukrainas: "Euroopa Parlament /---/ mõistab sügavalt hukka ametist lahkuva Ukraina presidendi Viktor Juštšenko otsuse nimetada Natsi-Saksamaaga koostööd teinud Ukraina Natsionalistide Organisatsiooni (OUN) juht Stepan Bandera postuumselt Ukraina rahvuskangelaseks; loodab sellega seoses, et Ukraina uued juhid vaatavad sellised otsused uuesti läbi ja jäävad kindlaks euroopalikele väärtustele."
Bandera kohta käiv punkt jõudis resolutsiooni Euroopa Rahvapartei fraktsiooni (sinna kuulub Eesti saadikutest Tunne Kelam) eelnõust. Selle taga on eelkõige poolakatest eurosaadikud. Poolakas on ka Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek.
Tunne Kelami fraktsioon taunib Ukraina rahvuskangelast ja ka Juštšenkot.
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2010 resolutsioon olukorra kohta Ukrainas: "Euroopa Parlament /---/ mõistab sügavalt hukka ametist lahkuva Ukraina presidendi Viktor Juštšenko otsuse nimetada Natsi-Saksamaaga koostööd teinud Ukraina Natsionalistide Organisatsiooni (OUN) juht Stepan Bandera postuumselt Ukraina rahvuskangelaseks; loodab sellega seoses, et Ukraina uued juhid vaatavad sellised otsused uuesti läbi ja jäävad kindlaks euroopalikele väärtustele."
Bandera kohta käiv punkt jõudis resolutsiooni Euroopa Rahvapartei fraktsiooni (sinna kuulub Eesti saadikutest Tunne Kelam) eelnõust. Selle taga on eelkõige poolakatest eurosaadikud. Poolakas on ka Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek.
Arvamus
TRENDING
