Eesti Elu
Toronto Peetri kogudus mälestas sõdades hukkunuid
Eesti kirikud | 26 Mar 2010  | EKEesti Elu
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Tauno Teder, Peetri koguduse ja Kanada praostkonna vikaarõpetaja

Toronto Peetri kogudus on vist ainus Välis-Eesti kogudustest, kes juba aastaid tagasi märgistas veebruarikuu esimese pühapäeva jumalateenistuse mälestamaks kõiki sõdades hukkunud eestlasi.

Nõnda ka käesoleva aasta 7. veebruaril. Kirikuaastas oli siis Sexagesima-pühapäev, mil Kristuse ülestõusmise pühadeni jääb umbes 60 päeva. Vanakirikliku evangeeliumiteksti põhjal (Luuka 8:4-15) mõtlesime Suure Külvaja tööle meie seas, kelles olevat sõnumit on vastu võetud erineval moel, kivise kalju ja viljaka pinnasena päästesõnumile Kristusest.

Jumalateenistusel jutlustas Peetri koguduse ja Kanada praostkonna vikaarõpetaja Tauno Teder. Langenute mälestuspalvuse pidas Eesti Kaitseväe peakaplan emeeritus kolonel dr Tõnis Nõmmik.

Mõtlesime Issanda ees kõigile sõdades langenutele, eriti meie rahva poegadele ja ka tütardele. Paljud neist hukkusid Eesti omariikluse nimel võideldes nii Vabadussõjas kui Teise maailmasõja rinnetel. Viimasel puhul tuli eestlastel valida kahe halva vahel. Ja ajaloo paratamatuses kanda relva võõras armees, siiski sinimustvalge märgiga. Ka soomepoisid kuuluvad siin meie vabadusvõitlejate kilda. Hoidsime meeles ka neid loendamatuid kaasmaalasi, kes metsavendadena, Siberi vangilaagrites või küüditatutena oma elu jätsid.

Meenutasime teisitimõtlejaid ja Tšernobõli haavadesse surnuid, väliselt rahuajal, kuid tegelikult sõjas hukkunuid, ka Nõukogude okupatsiooniarmee ajateenistuses teadmata põhjustel surnuid. Hoidsime oma palvetes ammustel aegadel Rootsi, Vene tsaari jt armeedesse jäänuid. Viimaks ka Eesti sõjamehi, kes elu jätnud Iraagis ja Afganistanis.

Ning tuletasime meelde, et meie ellujäämine igavikulises mõttes sõltub evangeeliumi vastuvõtmisest heas mõttes Jumalale avatud südames viljaka pinnasena. Kolonel Nõmmik tuletas ka meelde enamikule vähe teadaolevat ajaloolist fakti, et esimesed Eesti rahvusväeosad etnilisel printsiibil loodi Põhjasõja aegu Rootsi kuninga Karl XII armees kohaliku maakaitseväena. Juba toona olid lisaks eestlastest reavõitlejatele olemas ka eesti soost ohvitserid.

Jumalateenistusel osales kirikulistena rida Teise maailmasõja veterane, kes tänini kohaliku koguduse aktiivsed liikmed. Nad on kirikus kohal ka tavalistel pühapäevadel, mitte ainult mälestuspäevadel. See fakt sidus hästi kokku nende olemise — nii meie omariikluse taastamise eest võidelnute kui Jumala Sõna külvipinnana.

Muidugi, nagu Peetri koguduses tavaks, peeti jumalateenistuse lõpu järel ühist osadust koguduse naisringi lahkelt ettevalmistatud kohvilauas.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Eesti kirikud
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus