Oma skeptilise loomu tõttu on ta Jeesuse 12 jüngri seast tuntuks saanud kui 'uskmatu Toomas'. Teda nimelt polnud teiste jüngrite seas, kui Jeesus oma surnuist ülestõusmispäeva õhtul elavana õpilaste keskele ilmus. Saanud sellest hiljem kuulda, ei suutnud ta seda uskuda. Nädal hiljem veendus Toomas siiski Jeesuse Kristuse jumalikkuses. Nähes oma silmaga ülestõusnud Jeesust, annab ta võimsa tunnistuse oma Õpetajast: "Minu Issand ja minu Jumal!" (Jh 20:28).
Pärast Kristuse surma oli apostel Toomas misjonäriks Indias. Seal ta hukati odaga (72 A.D.) ja maeti Madrase lähedale, täna meenutame tema martüüriumipäeva.
394. aastal toodi ta säilmed Edessasse.
Katoliku kirikus, õigeusu kirikus, samuti anglikaanide ja luterlaste seas, austatakse apostel Toomast pühakuna ja märtrina.
Teda on peetud puuseppade, ehitajate, arhitektide ja maamõõtjate patrooniks (pühakupärimuse järgi ehitanud ta India kuningale palee), aga samuti pimedate patrooniks (oma ajutise vaimse pimeduse tõttu).
Tooma kahtlev küsimus Pühaõhtusöömaaja järel: "Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?", annab ajendi Jeesusele öelda kuulsad sõnad: "Mina olen tee ja tõde ja elu." (vt Jh 14:4-6).
