Teet Kalmus: uue aja sõjas on uued reeglid, suurt kogust tehnikat ja elavjõudu koondada on väga raske (2)
Eestlased Ukrainas | 22 Dec 2023  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Olukord rinnetel. Kuigi Venemaa on Kupjanski suunal paari viimase kuu jooksul aktiivselt rünnanud, ei ole nad eriti midagi muud saavutanud peale suurte kaotuste tehnikas ja elavjõus. Kogu Luganski rindel on Venemaal olnud kevadest saadik suur ülekaal nii tehnikas kui elavjõus ning Ukraina poolel olid selles osas päris suured kartused, et Venemaa võib mõnes lõigus suuremat edu saavutada, aga reaalsuses on nad edenenud natuke Kreminnast loode suunas ja ka Raigorodkast lääne poole, lisaks väikesed muutudes kogu rindejoone ulatuses ja seda mõlemale poole.

Kui suvel joonistasid Venemaa z-blogijad kaarte, kus olid seal rindel suured rasvad nooled lääne poole ja nad pidid jõudma Oskili jõeni põhjas Kupjanskist lõunas Oskili asulani, aga aasta hakkab lõppema ja neile pole suurt midagi nö näppude vahele jäänud ning seetõttu on see rinne Venemaa meedias tahaplaanile vajumas ning sealt on kuuldavasti viidud üksusi hoopis Donbassi. Siinjuures tuleb veel välja tuua, et Ukrainal ei olnud seal rindelõigus korralikke kaitseliine paljudes kohtades ning alles nüüd on nad nende rajamise väga tõsiselt ette võtnud, kasutades võtteid, mis töötasid Venemaa armeel lõunarindel, nii need asjad sõjas käivad, et kiirelt kopeeritakse seda, mis vastaspoolele edu toob.

Venemaa on viimastel kuudel suunanud oma lahingutegevuse teraviku Donbassi ning Avdiijivkale lisaks on kuuldavasti veelgi rohkem sõdureid koondatud Bahmuti piirkonda ja tõsiselt võetakse ka rünnakuid Marinkast lõuna pool asuva Novomihhailivka suunal. Nö uue aja sõda on uued reeglid, mistõttu on kummalgi poolel keeruline vahetult rinde lähedale suurt kogust tehnikat ja elavjõudu koondada, sest nad on headeks sihtmärkideks olukorras, kus luuredroonid tegutsevad aktiivselt mõlemal pool.

Kui rallidroonid ja luuredroonid on peamiselt Hiina päritolu ning seetõttu Venemaal nende puudust ei ole, siis teine lugu on põllumajandusdroonidega, milliseid Venemaa armeel ei ole. Neid droone kasutab Ukraina armee ainult öösiti ning väidetavalt olevat nende vastu enamus Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahenditest ebaefektiivsed. Ukrainalaste sõnul on nad paljuski tänu nendele droonidele, mida Venemaa armees kutsutakse Baba-Jagaaks, suutnud Venemaa rasketehnika suruda rindejoonest 15 kilomeetri kaugusele. Venemaa sõjaväelaste sõnul kasutavat need droonid Starlinki sidet ja olevat täielik peavalu.

Kõrvalmärkusena lisan, et Venemaa armee on droonide ohu vastu leidnud analooge mitteomava lahenduse – sõduritele jagatakse lehti, kus on palve, mida tuleb droonide ohu puhul lugeda.
 - pics/2023/12/60718_001_t.jpg
 - pics/2023/12/60718_002_t.jpg


Avdiijivka osas levitasid osad Venemaa z-blogijad infot, et justkui oleks Ukraina sõdurid Stepovest lahkunud ja see olevat nüüd Venemaa kontrolli all. Tänahommikuse seisuga aga oli küla ikka veel kindlalt Ukraina kontrolli all. Küll edenes Venemaa natuke põhja poole.

Bahmuti juures edenes Venemaa natuke Bogdanivka suunas, natuke suurenes nö hall ala Bahmutist lõuna pool Klišeejevka suunal Praeguste teadmiste kohaselt on Venemaa just sinna piirkonda toonud juurde oma tehniliselt kõige paremini varustatud üksuseid, lisaks on endistest wagnerlastest moodustatud Štorm-V üksuseid, kes peaks hakkama sõdima Bahmutist lõuna pool Andriijivka suunal. Ukraina armeel on seal rindelõigus lääne pool kõrgendikel väga head kaitsepositsioonid ning nende positsioonide hoidmine on ülimalt oluline ning Venemaa enda analüütikute sõnul ei oma praegune edenemine Bahmutist lääne poole erilist tähtsust juhul, kui ei suudeta ära võtta kõrgendikke, sest siis jäädakse pidevalt Ukraina suurtükitule alla. Aga Venemaa on juba koondanud sinna lõiku suured jõud ja kindlasti nad üritavad lähimal ajal suuremaid pealetunge läbi viia.

Novomihhailivkas on aktiivsed lahingud linnast lõuna pool, kus eelnevatel päevadel suutis Ukraina asula lõunapiirilt küll Venemaa üksused tagasi suruda, aga olukord seal lõigus muutub pidevalt. Donbassis on lähimal ajal oodata tugevat tuult, mis oluliselt vähendab peamiselt luureks kasutatavate Hiina päritolu kvadrokopterite (droonide) efektiivsust ja Venemaa võib oodata just seda hetke, kui Ukraina ei saa nii efektiivselt oma luuredroone ja rallidroone kasutada.

Dnepri idakaldal Ukraina positsioonid püsivad ning Venemaa z-blogijad on äärmiselt ärritunud Ukraina drooniüksuse Madjari linnud väga efektiivsest tegutsemist. Kirsiks tordil järjekordne hävitatud termobaariline kompleks TOS-1A, mille plahvatusest on ka efektne video olemas. Venemaa sõdurite frustratsioonist seal rindelõigus annavad tunnistust ka postitused, kus kritiseeritakse ja lausa mõnitatakse selle rindelõigu eest vastutavat kindral-polkovnik Teplinksit. Teplinski naisel tekkis kõrvalsuhe Teplinski noorema vennaga ja siis ongi meemid koos jutuga, et Teplinski olevat äpu igal rindel. Teplinki liin on võimalusel vältida liiga suuri kaotusi dessantväelaste hulgas, rünnata pigem väiksemate gruppidega ja üritada ukrainlased seal rindelõigul lihtsalt välja kurnata, aga niigi langeva moraali Venemaa sõjaväelaste hulgas on selline vindumine frustreeriv, seda enam, et rünnakuüritused lõpevad reeglina kurvalt.

Ühte sellist rünnakuüritust kirjeldab seal sõdiv sõjaväelane: „Õhtu Krinkis. Lähed kaaslastega rünnakule, ise kaelani mudas, samas puudub igasugune koostöö miinipildujatega, õhuluure puudub. Rünnak on Venemaa armee klassika, liigud tuimalt edasi, kuni sind kostitatakse kassettmoonaga. Liigud edasi ja satud ukrainlaste miinipildujatule alla ja järgmisel hetkel juba tassid haavatud kaaslasi, oodates õhtu kulminatsiooni – kas rallidroone või kvadrokopteritelt allavisatavaid lõhkekehasid. Jõuad haavatutega tagasi, saad pataljoni komandörilt peapesu, et miks te oma grupiga vastaselt positsioone ära ei võtnud, ma juba kandsin kõrgemale ette, et saite sellega hakkama“.

See emotsionaalne postitus oli paljuski kantud suurimast jututeemast eile z-kanalites, nimelt Moskvas toimunud üritusest, kus külalised pidid soovitavalt olema võimalikult napilt riides ning meedias levivad pildid poolpaljastest kuulsustest ajasid marru rindel olevad sõjaväelased, et mis traditsioonilistest väärtustest me räägime, kui meie siin riskime oma eluga närustes tingimustes, samas kui eliit lõbutseb nii, nagu mingit sõda polekski käimas.

Küll aga tunnistavad ukrainlased, et Venemaa on seal rindelõigus oluliselt aktiviseerinud rallidroonide kasutamist ning suurt peavalu põhjustavad nad jõge ületavatele paatidele, sest sinna saab droonid lennutada ringiga pikki jõge, kus ukrainlaste elektroonilise sõjapidamise vahendid nii efektiivsed ei ole.

Sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul on Venemaa siiani detsembris kasutanud 600 liugpommi, samas kui novembris kasutati rohkem kui 1200 liugpommi. Vähenemine on märgatav, samas Kovalenko sõnul olevat see seotud peamiselt viletsamate ilmastikuoludega.

Droonid. Meedias liigub igasuguseid arve Ukraina droonide tootmisplaanide kohta ning kõige lihtsam ongi lubada. Kõigepealt tuleb meeles pidada, et doone on väga erinevaid, alustades rallidroonidest ja kvadrokopteritest ja lõpetatades kallite luuredroonidega, mis lendavad kõrgel taevas. Seal vahepeal on veel erineva lennukaugusega ründedroonid. Kõige tundlikum teema on kvadrokopterid, milleta sõjaväelased ei kujuta luuretegevust ettegi ja nendega kukutatakse ka ülevalt granaate alla ning väga suures osas on need droonid Hiinas toodetud. Nende osas sõltutakse suures osas vabatahtlike panusest.

Järgmine teema on rallidroonid, mis pannakse kokku peamiselt Hiinast toodud komponentidest ning detsembris jõutakse Ukrainas lubaduste kohaselt 50000 rallidrooni kokkupanekuni. Just rallidroonides osas lubas Ukraina president uuel aastal miljonit, mis juba olemasolevaid mahte arvestades on täiesti reaalne, küll aga toob sellise mahuga seoses ajakirjanik Juri Butuzov välja uue probleemi – nii suurele kogusele rallidroonidele ei jätkuvat Ukrainas eelkõige detonaatoreid, aga probleeme olevat ka lõhkekehadega, sest tihtipeale pidavat iseehitatavad lõhkekehad (mida paigaldatakse ka kvadrokopteritele) ootamatult plahvatama, põhjustades nii kaotusi ukrainalaste hulgas. Butuzovi sõnul oleks vaja tööstuslikult toodetud lõhkekehasid, mida on operaatoritel ohutu kasutada.

Kõrvalmärkusena lisan, et ei sõjale eelnenud aastatel ega ka Nõukogude perioodil Ukrainas arvestatavas koguses laskemoona ei toodetud ning paljuski ka seetõttu on praegu väga keeruline laskemoona tootmist arendada, lisaks kõigele üritab Venemaa kõiki sõjatööstusobjekte rakettidega hävitada.

Majandusest ka. Kuude kaupa vindub kriis Poola piiril, kus tuhanded veoautod on ootel. Poolakate sõnul olevat põhiprobleem selles, et ukrainlased ei pidavat jälgima EL-s kehtestatud nõudeid tööajale ja seetõttu tegutsevat nad EL-s odavamalt, võttes nii poolakatelt töö ära. Reaalsuses on olukord võrratult komplitseeritum, sest Ukrainas on küll väga suures koguses kaupa, mida ka poolakad saaksid vedada, aga kuuldavasti ei luba kindlustusfirmad nendel Lääne-Ukrainast kaugemale sõita, samas kui põllumajandustooteid tuleb tuua kaugemalt ida poolt. Tühjalt tagasi sõites aga jääb suur osa rahast teenimata. Teine teema on autojuhtidega, sest poolakate firmades on väga palju ukrainlasi tööl, kes aga sõja ajal ei saa Ukrainasse minna, sest siis ei lubataks neid enam riigist välja. Kui isegi ukrainlased hakkaksid kõiki EL-i nõudeid jälgima, ei muudaks see olukorda Poola vedajate jaoks, sest nad ei saaks ikka tagasikoormaid Ukrainast.

Ukraina proovis olukorra muutmiseks kasutada ronge, millele on platvormidele paigutatud koormatega veoautod, aga ka see pole suures plaanis lahendus. Küll aga paistab lahendus sealt, kus seda ei osatud oodatagi – nimelt on Ukraina täistuuridel tööle saanud kaupade väljaveo Mustal merel ja New York Times-i andmetel on asjad nii hästi arenenud, et praeguste veomahtude baasilt võib prognoosida detsembris lausa viie miljoni tonni (!!!) väljavedamist ja uuel aastal plaanitakse jõuda seitsme miljoni tonnini kuus. Koridor kulgeb peamiselt NATO-sse kuuluvate riikide ranniku lähedal ning Venemaa seal laevasid ei julge rünnata. Ka ei pea nüüd Ukraina maksma Türgile vahendustasu, mis viljaleppe puhul oli kuni 25% lasti väärtusest. Venemaa rünnakuindu jahutab kindlasti ka teadmine, et nendepoolsete rünnakute korral on Ukrainal vastukäik meredroonide näol olemas.

Väga huvitavaid uudiseid tuleb ka naftatootmise rindelt. OPEC koos Venemaaga (OPEC+) on üritanud sundida oma liikmeid tootmismahte vähendama, et nii hoida jahtuva majanduskliima tingimustes nafta maailmaturuhinnad kõrgemal. Saudi-Araabia on oluliselt vähendanud tootmist, Venemaaga on see probleem, et nende juttu tootmise vähendamisest ei usuta eriti OPEC-is, sest selles osas on varasemast suured kahtlused, et Venemaa pole oma lubadusi pidanud.

Venemaa energeetikaeksperdi Mihhail Krutihhini sõnul on Venemaa tootmise vähenemine tõsiasi ning peamiselt seotud tootmisvõimsuste ammendumisega, nii olevat Krutihhini sõnul Venemaal tänavu puuritud palju uusi puurauke juba varasemalt ammendunud leiukohtadesse, kuhu pumbatakse vesi sisse ja saadud olluses on naftat viis kuni kaheksa protsenti, mis eraldatakse. Tema sõnul on selles valguses täiesti võimalik, et Venemaa naftaeksport väheneb aasta lõpuks 800000-900000 barrelit päevas, mis tähendab ekspordiks minevate koguste suurusjärgus 25% vähenemist.

OPEC+ ponnistused on aga õnnistuseks teistele ning nii on väga kiirelt kasvanud naftatootmine USA-s, kus see on tänavuse aasta lõpus üle 13,2 miljoni barreli päevas, mis on lausa miljon barrelit päevas rohkem, kui paar aastat tagasi prognoositi. USA on suure vahega maailma suurim naftatootja, sest nii Venemaal kui Saudi-Araabial on see alla 9,5 miljoni barreli päevas. Naftatootmisbuum on ka Kanadas ja Guajaanas ning olukorras, kus OPEC+ vähendab tootmist, kahanes OPEC+ turuosa detsembri teises pooles Krutihhini sõnul 51%-ni ja siis oligi olukord, kus OPEC-i väiksema tootmismahuga riigid ei olnud nõudmisega tootmise vähendamiseks kohe üldse rahul, sest ka näiteks Kanada plaanib tootmismahte kiirelt kasvatada ja nad võtavad turgu OPEC-i arvelt.

Esimesena katkes kannatus Angolal, kes tootis siiani 1,18 miljonit barrelit päevas, aga OPEC+ nõudmisel pidi see vähenema 1,11 miljoni barrelini päevas, samas vaene riik ei saa endale sellist luksust lubada. Nüüd astus Angola OPECist välja ja plaanib tootmise tõsta lähimal ajal 1,8 miljoni barrelini päevas ja see muutus on päris arvestatav, aga võib juhtuda, et kannatus katkeb ka teistel ning see omakorda võib viia nafta ülepakkumisele ja hindade langemise 40 dollari juurde barrelist, mis Venemaa jaoks oleks äärmiselt valus löök.

USA tegutseb edukalt ka mujal energiakandjate rindel, nii tekkisid ootamatud probleemid Venemaa veeldatud gaasi tootmise projektis Arctic SPG-2, kus peale USA sanktsioonide alla sattumist tunnistas Venemaa ettevõte, et ei suuda lepingupartnerite ees järgmisel aastal oma kohustusi täita. India lähedal on ankrus tankerid kokku 5 miljoni barreli Sokol-tüüpi naftaga, mida India ei julge sanktsioonide hirmus vastu võtta. Maagaasi müügist on Venemaa niigi juba kaotanud 2/3 Euroopast saadud tuludest, samas kui Hiinasse müüakse nii odavalt, et sealt ei teeni suurt midagi. Energiakandjate müügist saadud raha aitab Putinil sõda pidada, selle vähendamine on äärmiselt mõistlik tegevus.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

PS. Täiendus kell 14.00. Ukraina armee andmetel lasid nad täna Hersoni rindel alla kolm Venemaa sõjalennukit Su-34, mida kasutatakse liugpommide viskamiseks. Superuudis!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
vaatleja24 Dec 2023 10:28
https://meduza.io/feature/2023...
Venelaste positsioonid Avdijivka
piirkonnas.
vaatleja23 Dec 2023 04:47

Loe kõiki kommentaare (2)

Eestlased Ukrainas
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus