Teet Kalmus: Ukraina hakkab lähitulevikus pigem keskenduma kaitsele (1)
Eestlased Ukrainas | 06 Dec 2023  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Olukorrast rinnetel. Viimasel ajal on omajagu olnud juttu vastuoludest Zelenski ja Zalužnõi vahel ning Ukraina sõjandusekspertide sõnul oli põhiprobleem selles, et Zalužnõi soovis juba varem kaitsele keskenduda. Nüüd on ka Ukraina president selgelt välja öelnud, et praeguses olukorras keskendutakse kaitsele. Zalužnõi rääkis varem, et kaitses on vaja võrreldes rünnakuga kordades vähem ressurssi ja et hetkel on Venemaa armeel pealetungid kantud eeskätt poliitilistest motiividest, siis ka Ukraina jaoks on mõistlikum kaitses olles hävitada vastase ressursse, sest need ei ole ka Venemaal lõpmatud.

Oleksii Arestovitš tegi juba mitu kuud tagasi selles osas kriitikat, et oleks aeg hakata kiirelt rajama korralikke kaitseliine ka Luganski oblastis, kus vastasel on lühike logistikaõlg ja lihtne tuua kiirelt juurde reserve. See, et planeeritud kujul suvine pealetung teoks ei saa, oli selge juba juulikuus ning ma ise olen korduvalt kirjutanud, et sümmeetrilise lahingutegevusega saab Ukrainal olema väga keeruline, sest vastane on õppinud eelmisel aastal tehtud vigadest ning neil on rohkem nii elavjõudu kui ka tehnikat. Praeguse info kohaselt on Ukraina lõpetanud rünnakutegevuse ka lõunarindel ning sealt on toodud ükskusi Donbassi appi.

Luganski oblastis on Venemaa kõige aktiivsem hetkel Kreminnast loode suunas, kus nad üritavad edasi liikuda Terni suunas. Ukraina kaitse on pidanud, aga vastane on sinna piirkonda toonud lisajõude ja üritab jõuda metsamassiivini, kus neil oleks lihtsam tugipunkte rajada. Ukraina trumbiks on õhuluure hea koostöö suurtükkide ja miinipildujatega, Venemaa loodab halva ilma peale.

Bahmuti juures on Venemaa paari viimase päeva jooksul natuke edenenud nii linnast põhja pool kui lõuna poole. Kõige keerulisem hetk oli üleeile, kui Venemaal õnnestus liikuda Klišeejevkast põhja pool asuvat kõrgendikku pidi edasi, aga nad peatati. Kui Venemaa suudaks sealt suunast veel edasi liikuda, muutuks probleemseks nii Andriijivka kui Klišeejevka enda käes hoidmine. Ukraina poolelt on seal lahingutes 93. brigaadi ja Rahvusvahelise leegioni sõdurid, aga vastane oma kaotustest ei hooli ning ukrainlaste sõnul sõdivad vastased korralikult ning neil on raske, aga hetkel saavad veel hakkama.

Avdiijivka juures linnast põhja pool on Ukraina 47. brigaad korraldanud Stepove juures mitmeid vasturünnakuid ning raskete lahingute käigus on natuke maad ka tagasi võetud, aga Venemaa saadab seal lõigus järjest ja järjest jalaväelasi rünnakutele. Selles lõigus sai mõned nädalad tagasi tabamuse roomiku pihta ukrainlaste käsutuses olnud jalaväe lahingumasin Bradley ning meeskond lahkus. Jalaväe lahingumasin oli nö hallis tsoonis, kuskohast Venemaa üritas selle ära vedada, aga esimesel katsel võimaldasid ilmastikuolud ukrainlastel olukorda jälgida ning Venemaa tehnika hävitati. Teisel korral proovis Venemaa siis, kui oli tugev udu ning seekord läks neil õnneks ning nüüd on meedias sellest masinast materjali palju ja Venemaa sõjaväelaste ühene hinnang on, et tegemist on võrratult parema masinaga, kui on nende jalaväe lahingumasinad, seda nii soomuse kui relvade osas.

Väljaandes Važnõje Istorii ilmus materjal, mis räägib Avdiijivka juures lahingus osalevatest mobiliseeritutest. Jutt siis sõjaväeosast 95411, mis anti nn Donetski rahvavabariigi väeüksuse kooseisu ning nende olukord olevat nii trööstitu, et mobiliseeritute sugulased kirjutasid Putinile kirja (Venemaal väga levinud žanr, nö kiri tsaarile) ning sellel on üle 100 allkirja. Kirjas tuuakse välja, et 25. novembril oli tulnud käsk saata ka kergete ja keskmise raskusega haavadega sõdurid eesliinile, et nad raviksid endid seal edasi. Kirja autorite sõnul olevat sõduritele öeldud, et Avdiijivka olevat vaja ära võtta iga hinna eest 14. detsembriks, kui Putin plaanib teleesinemist ning peale seda olevat loota rahu sõlmimist.
Marinkas on Ukraina kontrolli all veel väike osa linnakese lääneosast, kus on ukrainlaste sõnul veel mõned varemed, kus on võimalik ennast peita, aga iga päevaga muutuvat see järjest keerukamaks, sest Venemaa suurtükituli on lakkamatu ning sellistes oludes kasvavad kaotused ka ukrainlaste hulgas ning Ukraina sõjaväelaste hulgast on tõusnud küsimusi, et kas sellistes oludes on mõtet varemeid kaitsta, aga hetkel veel jätkatakse.

Lõunarindel on Tokmaki suunal aktiivsem Venemaa, kes üritab pealetungi kahelt suunalt, nii Verbovest põhja poolt lääne poole kui Kopanist ida poole, et edu korral sundida ukrainlased taganema suvel raskete lahingutega kättevõidetud territooriumilt.

Hersoni oblastist on täna materjali rohkem. Novembris oli ka Venemaa poolel palju juttu kindral-polkovnik Teplinski ebaõnnestunud pettemanöövrist, mille käigus kaotas elu 76 sõjaväelast. Nüüd ilmus meediasse Venemaa sõjaväelase poolt vahetult peale rünnakut filmitud video ning selle põhjal tegid sõjalised eksperdid kindlaks, et sõjaväelaste kolonni rünnati kahe raketiga M30A1 ehk siis tegu on rakettidega, kus plahvatuse järel lendab laiali 180000 eri suuruses volframi tükki, mis läbistavad ka soomust, aga kolonnis olid presentkattega veoautod, mille kastides said pea kõik sõdurid surma. Erinevalt kassettmoonast ei jää sellise plahvatuse järel alles plahvatamata granaate. Kes otsib, leiab selle video üles kas Telegramist või X-st (endise nimega Twitter).

Sealt rindelõigust on ka infot droonide sõja kohta. Ukrainlased on drooniüksuse juhi Marjari sõnul Dnepri idakaldal kolm korda suurendanud elektroonilise sõjapidamisevahendite arvu ja seetõttu võetavat nende seadmetega maha 76% Venemaa droonidest (tuleb tunnistada, et ma olen natuke allergiline sõja kontekstis nii täpsete protsentide osas) ning seda tunnistavad ka Venemaa sõjaväelased, et nad kaotavad seal rindelõigus palju droone ning seetõttu nad ei julgevat enam väga jõe lähedale minna, sest nii on varsti kõik droonid otsas, aga millegagi on vaja luuret teha.

Huvitav info laekus ka võitlusest droonioperaatorite kohta seal rindelõigus. Venemaa poolelt olid nad saanud tervelt kätte Ukraina drooni ning olid suutnud seetõttu määrata ühe droonioperaatorite rühma koordinaadid, kes asusid Dnepri idakaldal (kõige suuremad Ukraina drooniässad pidid oma tööd tegema hoopis Hersoni lähedalt). Koordinaadid edastati lennuväele, kes lennutasid sihtmärgi suunas mitu liugpommi, aga ükski neist ei tabanud ja Ukraina droonioperaatorid pääsesid ehmatusega. Täpselt sama stsenaarium kordus vastaspoolega, kus ukrainlased määrasid Venemaa drooni abiga kindlaks piirkonna, kus operaatorid tegutsesid, sinna saadeti luuredroonid, mis suutsid määrata kindlaks hoone, kus operaatorid tegutsesid, järgnes täpne lask mitmikraketiheitjalt HIMARS ning seda droonioperaatorite rühma enam ei ole. Liugpommide osas kurdavad Venemaa sõjaväelased, et Ukraina õhutõrje tõttu on Venemaa Su-34 sunnitud neid heitma lennukitelt maksimaalselt kauguselt, aga see pidavat oluliselt vähendama nende tabamistäpsust.

Ukraina poolelt demonstreeriti ka videot, mis näitab, et Ukraina armee on seal rindelõigus kasutusele võtnud 56 pisikest paati ja lähiajal on lisandumas rohkem kui 200 sellist paati. Kuna mõlemad kaldad on Ukraina kontrolli all ja väikeseid kiireid paate Venemaa ei suuda tabada ei lennukipommide ega droonidega (mis võetakse enamuses maha), siis nii saab jalaväelasi päris edukalt liigutada ühelt kaldalt teisele. Seal rindelõigus on välja kujunenud positsioonisõda, kus Ukrainal on päris tugevad trumbid veel taskus kasutamiseks olemas.

 - pics/2023/12/60679_001_t.jpg
Lisan drooniteema lõpetuseks pildi Ukraina raskedroonist, mida Venemaa sõjaväelased kardavad ja kutsuvad nimega Baba Jagaa. Neid on erinevaid modifikatsioone, antud droon kannab korraga kuute miinipilduja miini ning kui need korraga kaela sajavad, siis nalja ei ole.

Meedias on palju kõlapinda leidnud Venemaa pommitaja Su-24M allalaskmine Maosaare juures ning Ukraina poolelt teatati sellega seoses, et mere põhjas lebavast raketiristlejast Moskva saab nüüd lennukikandja. Põhiküsimus on, et miks pidi Venemaa nii riskantsele manöövrile üldse minema (pommitajat kattis ka hävitaja Su-30CM), sest neil peaks olema piisavas koguses ka tiibrakette ja ballistilisi rakette varutud. Ilmselgelt oli lennuki mahavõtmine Venemaa jaoks ebameeldiv üllatus ning nüüd on omajagu arutelusid, et kas Ukraina kasutas õhukaitsekompleksi IRIS-T või Patriot. Ukraina poolelt on variandina välja pakutud, et need lennukid võisid olla ka kasutuses, et hirmutada laevasid, mis kasutavad Ukraina sadamaid. Venemaa jaoks tõsine mõtlemise koht, sest seal piirkonnas nad tõstavad päris tihti õhku lennukeid Mig-31K, millel on Kinžal rakett ning sellise lennuki mahavõtmine oleks juba suur asi. Venemaale on hoiatus edastatud.

Täna öösel ründas Venemaa 48 Iraani drooniga, millest Ukraina võttis alla 41. See on küllaltki massiivne rünnak, aga ometi ei olnud novembris nende kasutamine rekordiliselt suur ning Aleksander Kovalenko sõnul olevat see märk sellest, et nende droonide tootmine ei edenevat Venemaa sugugi nii, nagu nende propaganda armastab rääkida. Kindlasti on kõige suuremad probleemid mootoritega, mille jaoks Iraanis kopeeriti üks-ühele Saksamaal valmistatud mootor, aga nende toodetud mootoritest ei jagu Venemaa jaoks, samas salakaubana neid suurtes kogustes sisse tuua on keeruline.

Ukraina korraldas paar päeva tagasi massiivse droonirünnaku Krimmis ning nüüd väidetakse, et rünnaku käigus hävitati mitu radarit ja muid sihtmärke, aga kui juttu kinnitavaid videosid ei ole, siis juttudeks need jäävadki. Minu jaoks on natuke muinasjutu laadi lugu sellest, kuidas kaks noort naist viisid okupeeritud Krimmis Venemaa sõduritele mürgitatud viina, peale mida neid kümnetes surma sai. Aga mine sa tea, ehk olen ma ise liiga uskumatuks muutunud, samas tuleb tunnistada, et sõda on paljuski ka propagandasõda, mida üritavad läbi viia mõlemad pooled.

Venemaa poolelt avaldati video, kus Lancet droon väidetavalt hävitab liikuvsuurtüki Caesar, mis asus Donestki oblastis Zelenivkas (suurusjärgus 30 kilomeetrit lääne pool Marinkast). Kui tõeks peaks osutuma, siis valus kaotus Ukraina jaoks ning nii kaugele lendavad Lancetid ainult juhul, kui Ukraine territooriumi kohal on Venemaa luuredroonid Orlan, mis nö juhatvad Lanceti operaatorile teed. Kui saaks lahti Venemaa luuredroonidest, siis oleks ka Lancet’ide tulemuslikkus kaugel Ukraina tagalas võrratult madalam. Samas tuli Ukraina poolelt liikuvsuurtükkidega seoses hea uudis, nimelt hakkavad nad edaspidi iga kuu tootma kuus 155 mm liikuvsuurtükki Bogdan ning see on kogus, mida prantslased suudavad kuus toota. Kui Ukraina tõepoolest suudaks liikuvsuurtükke sellises koguses toota, oleks see väga oluline lisakäik juures.

Palju on spekulatsioone teemal, kui palju Venemaa suudab laskemoona toota. Aleksander Kovalenko kirjutas andmetest, mis olemas Venemaa järgmise aasta laskemoona tootmise kohta ehk siis 122mm mürske 253000, 125mm mürske 270000, 152mm mürske 684000 ja 207mm mürske 60000. Kovalenko tõi eriti esile viimase, 203 mm, mille tootmine kasvab plaanide kohaselt kolm korda ning neid mürske saab lasta suurtükke 2C7 Pion kasutades 30-45 kilomeetri kaugusele. Kovalenko sõnul on need plaanid ja pole kindel, kas Venemaa üldse suudab neid täita, aga isegi kui täidab, siis need kogused Kovalenko sõnul küll nö mängumuutjad lahinguväljal ei ole.

Venemaa ohvitser, kes kirjutab varjunime Polkovnik Šuvalov, avaldas huvitava ülevaate Venemaa sõjapidamise eripäradest ehk kuidas nad ründasid positsiooni, mida kaitsesid 4-5 ukrainlast. Ukrainlased olid rajanud korralikud kaitsepositsioonid, neil oli elektroonilise sõjapidamise vahend, mistõttu Venemaa rallidroonid sinna välja ei lennanud, samas ukrainlased ise kasutasid rallidroone palju ning nende kasutamise ajaks võeti EW ajutiselt maha. Ukrainlastel oli väga hea koordinatsioon nii suurtükkide kui droonioperaatoritega.

Esimesed Venemaa jalaväelaste rünnakud võtsid ukrainlased maha rallidroonidega ning sellisel kujul ukrainlaste positsioonide ründamist ei olnud mõtet jätkata. Pöörduti suurtükiväelaste poole, et las annavad sinna tuld. Need vastasid, et 4-5 peale nad defitsiitseid 152 mm mürske kulutama ei hakka. Ometi räägiti nad pehmeks, et las kirjutavad aruandesse, et seal oli 20 ukrainlast ja see sobis. Suurtükituli lasti Ukraina positsioonidele peale, aga edutult, samas aruandesse läks kirja, et see oli suur edu.

Pöörduti droonioperaatorite poole, et aidake, aga sealt tuli vastus, et EW võtab droonid maha, nad ei taha riskida sellega, sest pärast on vaja aruannetesse ka midagi kirjutada. Pöörduti uuesti suurtükiväelaste poole, et kordame aktsiooni, aga aruandesse kirjutame hiljem, et hävitasime pea 100 Ukraina sõjaväelast ja paarkümmend ühikut tehnikat, kes olid sinna juurde toodud vahepeal. Uus katse, suurtükid töös, aga tulemus null. Veel prooviti jalaväega, aga need võeti maha, peamiselt miinipildujate ja rallidroonidega.

Z-bogija kokkuvõte – Venemaa armee kulutas palju laskemoona, kaotas palju sõdureid, aga kirja läks, et hävitati rohkem kui 100 ukrainlast ja hunnik Ukraina tehnikat. Ja siis polegi imestada, kui Šoiguni jõuavad andmed, millel reaalsusega mingit kokkupuudet ei ole ja Venemaa meediast võib lugeda, et Venemaa armee on hävitanud Ukrainas 1,1 miljonit ukraina sõjaväelast, ise suuremaid kaotusi kandmata.

Viimase nädala ajaga olid Venemaal tõsised intsidendid kuue reisilennukiga, mis lõppesid mitmete avariimaandumistega. Kriis lennunduses süveneb kiirelt seoses originaalvaruosade puuduse ja ebapiisava tehnilise hooldusega ja on ainult aja küsimus, millal juhtub esimene suurem ohvritega õnnetus.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Fcebook postitusel.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
varustaja06 Dec 2023 10:38

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Ukrainas
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus