Ukraina oodatud suurpealetung. Eelmise nädala lõpus õnnestus Ukrainal leida lõunarindel Venemaa kaitses nõrgem koht ning Velika Novosilovka suunalt lõuna poole õnnestus järjest enda kontrolli alla saada mitmed asulad. Lisaks edasiliikumine lääne poolt Prijutne suunas ning Venemaa jaoks hakkas kujunema kriitiline olukord Rivnopoles, mis asub küll kõrgustikul, aga samas asub ka kahe jõe vahel ning ukrainlaste edenemine põhjast võinuks Rivnopoles asunud Venemaa üksused äärmiselt keerulisse olukorda seada. Lisaks on Velika Novosilovkast lõuna pool asula nimega Staromilnivka, mis on oluline teede ristumispunkt ning selle asula äravõtmine võimaldanuks Ukrainal juba kiiremat edasiliikumist mitmel suunal.
Seega oli ennustatav, et Venemaa toob sinna piirkonda lisajõude, et üritada peatada ukrainlaste edenemine ning kindlustada ennast uutel positsioonidel. Kuuldavasti toodi sinna Hersoni rindelt äratoodud üksusi ning viimastel andmetel on üksuste arvukus mõlemal pool rindejoont ühtlustunud, samas kui pealetung eeldab mingis lõigus ülekaalu tekitamist suhtena 3:1 ja isegi rohkem. Parandamaks Rivnopoli olukorda, läks Venemaa vasturünnakule Makarivka suunal, aga asulat tagasi võtta neil ei õnnestunud, samas ida pool õnnestus neil natuke maad tagasi võtta. Ilmselgelt on Ukrainal nüüd palju keerukam sealt suunast pealetungi arendada, aga olekski liigne loota, et nii kiiresti oleks võimalik hästikindlustatud kaitseliinidest väga sügavale läbi murda.
Ometi saab Ukraina senist tegevust seal suunal hinnata positiivselt, sest läbimurde hirmus liigutas Venemaa lõunarindele üksuseid Hersonist ja kuuldavasti tuuakse sinna jõudu juurde ka Kupjanski suunalt lisaks. Ukraina armee tegevust lõunarindel iseloomustavad Ukraina sõjaväelased kõige paremini paari sõnaga – aktiivne suurtükituli. Lisaks HIMARSid ja siis kostuski Venemaa sõjaväelastelt hädaldamist, et ukrainlased lasid täppismürskudega sisuliselt kõiki nende kaitsepositsioone, sealhulgas ka miinipildujaid ja kuulipildujaid. Kui kõik ukrainlastele teada olevad Venemaa positsioonid olid likvideeritud, mindi pealetungile. Venemaa võis tuua küll sinna täiendusi, aga neid hakatakse samamoodi hävitama kaudtulega, kasutades täppismoona, see on Ukraina poole trump. Paari viimase päeva Ukraina armee tegutsemist antud rindelõigus takistas vihmane ilm, mis segas just Venemaa positsioonide väljaselgitamist luuredroonide abil, aga nüüd on olukord selles osas paranemas. Omaette teema on see, et kui kauaks nii tegutsedes täppismoona jagub, aga hetkel veel probleeme ei ole.
Mujal lõunarindel ei ole suutnud Ukraina märkimisväärselt edeneda. Ilma paranedes läksid Ukraina üksused liikvele Bahmuti ümbruses ning Roman Svitani sõnul on Ukraina suurendanud seal rünnakutes osalevate sõjaväelaste arvu. Eile suutsid nad edeneda Bahmutist põhjas Berhivka suunal, samas ülimalt olulised kõrgustikud Berhivkast lääne on veel Venemaa vägede kontrolli all. Edenemine oli ka Bahmutist lõunas Klišeejevka suunal, aga ka seal on oluline kõrgustik Venemaa armee kontrolli all, kuigi Ukraina üksused on jõudnud sellele lähedale. Kuni neid kõrgustikke pole veel enda kontrolli alla saadud, on seal rindelõigus keeruline suuremaid pealetungioperatsioone läbi viia, eriti olukorras, kus vastasel on elavjõudu vähemalt sama palju kui ukrainlastel. Liigub info, et Ukraina on sinna rindelõiku viimas lisavägesid.
Palju on viimastel päevadel ka juttu olnud Luganski rindest, just selles kontekstis, et Venemaa olevat sealt hakanud viima üksuseid lõunarindele ja sellega seoses pidavat Venemaa armee mineerima Masjutivka piirkonda, mis on selge märk kaitsesse minekust. Keegi ei tea veel, kuskohas Ukraina võib tõsisemalt rünnata, lisaks suudavad nad oma üksusi rinnete vahel liigutada kordades kiiremini kui Venemaa armee. Venemaa tegevust kommenteerivad eksperdid arvavad, et kriitilises olukorras on Putin pigem nõus ohverdama väheasustatud Luganski oblasti põhjaosa kui kaotama nö Krimmi koridori. Samas on ka lõunarindel kaitses olemine seotud Venemaa jaoks suurte probleemidega, sest logistika on seal haavatav ning avatud maastikul on ka keerulisem ennast kaitsta Ukraina täpse kaudtule eest. Samas Venemaa on kaitseks hästi valmistunud ning Ukrainal võib kuluda palju nädalaid, enne kui lõunarindel järgmine suurem edenemine tuleb.
Ukraina suurpealetungi kontekstis tasuks üle korrata, et tegemist on suurima sõjaga Euroopas peale teist maailmasõda ning täiesti uus kogemus on see ka Ukraina sõjaväelaste jaoks, kes on küll läänes väljaõppe saanud, aga nüüd peavad nad keerukaid lahingmanöövreid läbi viima reaalses lahingolukorras, mida pole võimalik mistahes õppusel võimalik imiteerida. Venemaa poolel on kaitses vastas üksused, kes on juba reaalsetes lahingutes osalenud ning seal ka omajagu tarkusi õppinud. Ukraina kaotas pealetungi alguses mõned lääne tankid, üle kümne jalaväe lahingmasina Bradley ja kümnetes ühikutes ratastehnikat. Igil Levini sõnul põhjustasid kõige rohkem muret Ukraina jaoks miinid ja tankitõrjevahendid. Miinide teema oli teada varem ning probleem on selles, et demineerimismasinad peavad minema kõige ees ja neid on väga raske kaitsta olukorras, kus Ukrainal moodsaid sõjalennukeid ei ole. Siis ei olegi üllatav, et ühes lahingus kaotas Ukraina korraga kolm sellist masinat.
Tankitõrjevahendite kasutamisel on Venemaa õppinud Ukrainalt endalt ning nii on neil loodud mobiilsed üksused, kes sõidavad ATV-dega, teevad tankitõrjevahendist Kornetist lasu ja lahkuvad kiirelt. Kornet lääne soomustehnikat hävitada ei suuda, küll aga suudab muuta selle liikumisvõimetuks ja kui roomikmasinal on lint katki, siis sinna see masin jääb. Praktiliselt kõik kaotatud Bradley’id oleksid peale tabamust parandatavad, nii et jalaväge nad kaitsesid hästi ja täitsid nii oma ülesande. Ja saab ka tulevikus olema keeruline põõsastikust lastavate tankitõrjevahendite vastu võidelda, nii et teatud koguse soomustehnika kaotamine on paratamatu.
Ukraina pealetungi kontekstis räägiti palju sellest, et kiiret edenemist saab takistama ülekaalu puudumine õhus, mis annab võimaluse Venemaal rohkem oma õhujõude kasutada. Üks teema on nn planeerivad lennukipommid, mida Venemaa kasutab laialdaselt ning tänasel päeval saavad nad neid lendu lasta küllaltki karistamatult.
Ootamatult suureks probleemiks on Ukraina jaoks kujunenud helikopterid K-52 Alligator, millest igaüks võib kanda kuni 12 Vihr-1 laserjuhitavat pommi, mille maksimaalne tabamiskaugus on kuni 10 kilomeetrit. Eesliinil on õhus Venemaa luuredroonid, mis suunavad laserkiire sihtmärgile ning siis saab helikopterilt laserjuhitava pommi välja lasta madalal lennates sihtmärgist nii kaugel (kuni kümne kilomeetri kauguselt), et Ukraina ei saa neid helikoptereid alla lasta. Neid helikoptereid saaks suhteliselt kergelt maha võtta lääne lennukitega, millel on korralikud õhk-õhk raketid, aga selliseid lennukeid Ukrainal pole. Ukraina sõjaväelastelt endilt tuli ettepanekuid, et ehk oleks kõige kiirem viis sellel suunal edasiliikumiseks moderniseerida Mig-29 lennukid, paigaldades neile võimsad lääne radarid koos õhk-õhk tüüpi rakettidega, aga millegipärast on tunne, et juttudeks need ettepanekud jäävadki, samas kui Ukrainal oleks võimsate radaritega lennukeid juba praegu väga vaja. Venemaa tõi Berdjanskisse juurde 20 helikopterit, aga nad on paigutatud üksteisest kaugele ning Storm Shadow tiibrakettidega nende hävitamine läheks liiga kulukaks, aga HIMARSid ei ulatu sinna laskma.
Kolmas peavalu on Lancet tapjadroonid. Venemaa z-blogija kirjutas, et Venemaa sundivat planeerivaid lennukipomme kasutades tööle Ukraina õhukaitse, misjärel saatvat Venemaa Lancet droonid Ukraina õhukaitsesüsteeme jahtima. Ma ei ole lõpuni kindel, et see kõik ka nii on, aga tõsi on see, et need tapjadroonid on suur peavalu hetkel. Õhukaitset võiksid turvata Gepardid, mis droonid probleemideta maha võtaksid, aga neid rindele ei jagu eriti.
Mida siis veel Venemaa teeb. Nad on kasutusele võtnud nö traadiga side ja käskjalgade süsteemi, et oleks võimalik panna tööle väga tugevad segajad, mis kogu õhu kadu leviva side maha suruvad, ka nende endi oma. See mõjutab eeskätt Ukraina poolt kasutatavaid nö laiatarbedroone, samas on Ukraina omakorda suutnud neid segajaid päris hästi elimineerida.
Ehk siis Venemaa edu on hetkel õhus, Ukrainal aga palju efektiivsemas kaudtules. Ehk on Ukrainal veel mõned trumbid tagataskus. Väidetavalt on Ukraina viimastel päevadel ka aktiviseerinud rünnakuid tapjadroonidega ning tulemused on head. Ootaks aga rindele lubatud tuhandeid droone, mis võiksid oluliselt üldpilti muuta. Samas on Ukraina saanud väga väärtuslikku infot vastase tegevuse kohta ning loodetavasti suudetakse seda enda kasuks ära kasutada. Venemaa pool kurdab, et ukrainlased on hakanud osavalt kasutada suitsupomme, et siis suitsukatte varjus viga saanud sõidukitest eemalduda.
Suures plaanis on aga Ukraina jaoks jätkuvalt kõige olulisem lõunarindel segada võimalikult palju Venemaa logistikat ning hävitada võimalikult palju Venemaa rasketehnikat.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Teet Kalmus: Putinile on Ukrainas esmatähtis Krimm (2)
Eestlased Ukrainas | 14 Jun 2023 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Moskoviit otsustas alla anda. Teel ukrainlaste juurde sattus kahuritule sihtmärgiks... 🌻
https://youtu.be/n2W8yRa9XuA
https://youtu.be/n2W8yRa9XuA
Eestlased Ukrainas
TRENDING
