Ukraina FV103 Spartan soomustransportöör Tšasiv Jari lähedal. Foto: Roman Pilipey/AFP/Getty Images
Kõige märkimisväärsemad sündmused leidsid selles kontekstis aset Avdiijivkast lääne pool, Tonenka küla juures, kus laupäeval korraldas Venemaa armee suurima soomustehnikaga rünnaku alates eelmise aasta oktoobri algusest. Ukraina armee andmete kohaselt saadeti Venemaa poolt lahingusse operatiivreserv ehk siis 90. tankidiviisi 6. tankipolgu üksused. See piirkond on Venemaa jaoks problemaatiline, sest lääne poole on v-kujuline tasane lage maa, mis on ümbritsetud veekogudega, seega oleks Venemaa armee huvides see võimalikult kiirelt enda kontrolli alla saada, sest aeglaselt edasi liikudes on nende tehnika ja jalavägi Ukraina armee jaoks heaks sihtmärgiks, eriti arvestades asjaoluga, et veetõkkest lääne pool on pikki veekogu kõrgendik.
Venemaa armee läks rünnakule kujul, mis Ukraina armee sõjaväelaste kohaselt ei ole kooskõlas Venemaa sõjalise doktriiniga, mille järgi suurem kogus tanke lülitub rünnakule peale seda, kui kuskil lõigus on õnnestunud läbi murda. Nüüd aga läksid Venemaa poolt rünnakule 36 tanki ja 12 jalaväe lahingumasinat ning Ukraina sõjaväelastel olid käed tööd täis. Rünnakus kaotas Venemaa 12 tanki ja 8 jalaväe lahingumasinat, samas loodetud läbimurret saavutamata. Natuke suurenes nö hall ala lääne suunas, aga kindlasti oli Venemaa armeel seal sooviks palju rohkem edasi liikuda.
Ukraina poolelt tegi head tööd nende oma tankitõrjekompleks Stugna, aga kandev roll rünnaku tagasilöömisel rallidroonidel ning neid toetasid ka suurtükid. Venemaa sõjaväelaste kommentaar oli, et suurtükid tulistasid peamiselt kassettmoonaga ning neid mürske pidi Ukrainal olema pea kogu rinde ulatuses, sellest aga järeldasid Venemaa sõjaväelased, et teist tüüpi mürske Ukraina armeel napib. Ukraina armee poolt tulnud info kohaselt asi nii hull polevat, küll aga kasutavat nad 155 mm mürske nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik, sest kui droonid saavad hakkama, on see igas mõttes parem variant – nad on odavamad ning neid on lihtsam juurde saada.
Tõsiselt on Venemaa armee käsile võtnud Bahmutist lääne pool asuva Tšasiv Jari. Selle asula pärast peetavate lahingute puhul on oluline vaadata piirkonna reljeefi. Tšasiv Jar asub kõrgendikul, samas kui nii Ivanivske kui Bohdanivka külad asuvad orus, kusjuures Bohdavikva küla on oru põhjas mitme kilomeetri pikkuselt kulgev kitsas nö soolikas. Venemaa kasutab just seal lõigus eriti aktiivselt liugpomme ning nädalavahetusel õnnestus neil natuke külade vahelisel alal Tšasiv Jarile ligemale liikuda.
Ukraina 93. brigaadi sõjaväelaste sõnul üritab Venemaa kasutada ära kuivanud maapinda, mis võimaldab neil tagalast liikuda suurema kiirusega eesliinini, samas kui Ukraina jaoks tähendavat see seda, et just suurtükiväe efektiivsus langeb. Venemaa sõjaväelased pidavat kiireks liikumiseks kasutama nii ATV-sid, mootorrattaid kui Hiina kergveokeid Desertcross, mida ukrainlased kutsusvad golfikärudeks, aga mis on hea läbivusega.
Sealt rindelõigust on ka videod, kuidas Venemaa üritab kasutada maismaal liikuvaid lahingudroone, mis on ka relvastatud. Paraku on rallidroonide ajastul need masinad rallidroonidele väga lihtne saak ning nende vastu kasutatakse kõige odavamaid rallidroone, mis teevad oma töö hästi ära. Ukrainlased kurdavad ka Venemaa snaiprite üle, eriti Ivaniske kaitsmise kontekstis.
Luganski oblastis üritab Venemaa armee edasi liikuda Kreminnast Terni suunas, aga nädalavahetusel nad edasi liikuda ei suutnud.
Lõunarindel jätkuvad positsioonilahingud, z-kanalite andmetel nädalavahetusel Robotõne suunal suuremaid rünnakuid nad ei korraldanud, nagu ka ei rünnakud suuremate jõududega Hersoni rindel Krinkit. Venemaa poolelt kostub hädaldamist, et Hersoni rindel olevat Ukraina suutnud oluliselt tõsta oma elektroonilise sõjapidamise vahendite (EW) efektiivsust, mistõttu suurusjärgus 80% Venemaa droonidest võetakse maha enne, kui nad jõuavad rünnakupositsioonidele.
Legendaarne drooniüksuse juhi Madjari (nii võib öelda küll, seda staatust kinnitab frustreerunud Venemaa sõjaväelaste poolt maapinnale tehtud suur kiri, kus lisaks Madjari nimele suguorgani nimi, see on ülim kompliment Venemaa sõjaväelastelt) andmetel on nad seal rindelõigus maha võtnud Venemaa droone juba tuhandetes ning Venemaa sõjaväelased hädalavad, et neil ei ole seal rindelõigus ei EW-d ega efektiivseid droone, lisaks olevat sisse seatud piirangud diisli ja bensiini kasutusele. Laupäeval ehk 30. märtsil keeldusid Venemaa 104. diviisi 328. polgu sõdurid peale reedel toiminud ebaõnnestunud rünnakuid Krinkis uuesti rünnakule minemisest.
Probleemidest mõlemas armees. Venemaa on oluliselt parandanud oskust pidada infosõdasid ning lääne pool kirjutavad mitmed väljaanded, kuidas iga kuu pidavat Venemaa armeega lepingu sõlmima vähemalt 30000 inimest ning neil olevat elavjõuga kõik hästi. Selles kontekstis proovin ma lugeda võimalikult palju reaalselt rindel olevate Venemaa sõjaväelaste arutelusid sellel teemal ning sealt vaatab vastu pilt, mis pehmelt öeldes erineb oluliselt ametlikust propagandast.
Venemaa sõjaväelaste sõnul neid uute sõdurite horde ei ole mitte kuskil sellises koguses näha, uusi sõdureid ei piisavat ka selleks, et olemasolevaid üksusi elavjõuga täiendada. Nii mitmedki Venemaa ohvitserid kirjutavad, et strateegilises plaanis on sõda jõudnud tupikusse ehk siis olemasolevate jõududega ei olevat reaalne seatud strateegilisi eesmärke seda, antud kontekstis käib jutt nelja Ukraina oblasti täielikust okupeerimisest.
Lisaks avaldatakse arvamust, et lääneriigid saavad oma sõjatööstused järjest efektiivsemalt tööle ning kui Ukraina saab lisaks F-16 lennukid, siis ei olevat Venemaal enam mingit lootust suuremaks edenemiseks. Ehk siis just praegu oleks edenemise kontekstis parim ajaaken, aga edu saavutamiseks oleks vaja läbi viia uus mobilisatsioonilaine, aga ka siis kuluvat kaks kuud, et mobiliseeritud baasteadmised lahingutegevusest omandaksid.
Ukraina armee sõjaväelaste sõnul on nende suurimaks probleemiks kujunemas sõjaväelaste nappus, sest suurema mobilisatsioonilaine korraldamisega pole siiani hakkama saadud poliitilistel põhjustel, aga käimasoleva mobilisatsiooni puhul on seda tihtipeale tehtud meetoditega (näiteks haarangud tänavatel ja spordiklubides), mis mängivad trumbid kätte Venemaa propagandale, kes sellistest haarangutest tehtud videosid suurima mõnuga demonstreerivad sotsiaalvõrgustikes, mida jälgitakse ka Ukrainas, süvendades nii usaldamatust Ukraina armees sõdimise vastu.
Ukraina armee sõjaväelaste sõnul võivad asjad nende jaoks areneda väga kurvas suunas juhul, kui kiirelt selles osas midagi ette ei võeta, sest praegu pidavat olema paljud eesliinil olevad üksused alamehitatud ning järjest rohkem olevat juhtumeid, kus pikalt lahingutes osalenud kogenud sõduritel süvenevat vaimsed probleemid, sest inimene ei ole masin ja ilma puhkuseta ei saa, aga suures sõdurite puuduses pikemaajalist puhkust ei olevat võimalik neile anda.
Teine suur probleem on liugpommid, milliseid Venemaa viskas märtsis rekordiliselt palju – kui veebruaris visati neid Aleksander Kovalenko andmetel suurusjärgus 1500 ühikut, siis märtsis juba 2300. Arendustöö tulemusena muutuvad liugpommid täpsemaks ning Venemaa kasutab järjest suuremaid liugpomme ning nüüd nad teevad selles osas katseid juba 3000 kilogrammiste lennukipommidega. Olematu soojusjälje tõttu ei suuda õhukaitsevahendid neid efektiivselt tõrjuda, seega on ainuke lahendus midagi ette võtta lennukitega.
Õhukaitsevahendeid napib Ukrainal niigi ning mitmete ekspertide arvates võib viimaseid Venemaa rünnakuid Ukraina infrastruktuuri vastu vaadata võtmes, et nii sunnib Venemaa Ukraina õhukaitset liigutama rohkem õhutõrjekomplekse liigutama oma suurlinnade kaitseks, mis omakorda annab liugpommide viskamiseks Venemaa jaoks vabamad käed. Kui ei suudeta Venemaa Su-34 hävitada õhus, siis tuleks proovida teha seda maa peal, aga lihtne see ei ole.
Ukraina sõjaväelased on küllaltki kindlad selles, et kui saaks lahendatud nii mobilisatsiooni kui liugpommide probleemid, siis juba tänasel päeval ei oleks Venemaal erilist variant edenemiseks, sest midagi täiesti uut käiku oleks neil lahinguväljal keeruline, aga eks me teame ju Eesti rahvatarkusestki, et Oleks on paha poiss ja et Oleks ei maksa midagi ja et Oleks ei aita kedagi ning et Oles ja Om es ole vellekse.
Droonid on sõjapidamist kardinaalselt muutnud ja seadnud sõdurid eesliinil mõlemal pool ootamatute probleemide ette. Ei ole midagi teha, ütleb ju Uduvere rahvatarkuski, et „kuni si*ud, seni elad“, aga droonide ajastul on loomulike vajaduste rahuldamine muutunud eluohtlikuks, eriti mis puudutab häda number kaks, sest nüüd on teatud rindelõikudel rallidroone mõlemalt poolt nii palju, et rünnatakse iga sõdurit ning kükitav sõjaväelane on suurepärane sihtmärk. Võid ju vähem süüa ja juua, aga mingil hetkel sa looduse kutse vastu ei saa ning eks siis ollakse sunnitud leidma teisi lahendusi. Uue aja sõda ei ole ainult kõrgelennulised droonid, vaid ka ootamatud nö maalähedased probleemid. Aga kindlasti toimib ka innovatsioon selles suunas.
Suurbritannia luure järeldas satelliidifotodelt, et Venemaa on Novorossiiski sadamas olevate sõjalaevade kaitseks nö parkinud sadamasse sissesõidu ette neli praami. Kahe aastaga on kuulsusrikkast Venemaa Musta mere laevastikust saanud Musta mere idaranniku samas redutavate laevade koloonia. Sellise tulemuse saavutas riik, kellel pole seal meres hetkel ühtegi sõjalaeva, on aga droone, palju droone (mul kodus naadid juba kasvavad, sealt inspiratsioonilaks).
Viimaste raketirünnakute käigus Ukraina infrastruktuurile kasutas Venemaa väidetavalt modifitseeritud tiibrakette H-101. Ehk siis Ukraina sõjandusekspertide sõnul oli suurendatud lõhkepead kütuse arvelt ehk siis varasema 5500 kilomeetrise maksimaalse lennukauguse asemel jäi 2250, aga lõhkepea kaal suurenes 400 kilogrammi pealt 800 kilogrammi peale, kusjuures nüüd olevat neil rakettidel kasutusel ka tandemlõhkepead, kus esimese abil rakett läbib näiteks betoonpinna ja siis teine osa lõhkeb hoones sees.
Terrorirünnak Moskva lähedal. Rünnaku osas vastutuse võtnud ISIS-K kirjutas oma ajalehes rünnaku üksikasjadest. Nimelt olid rünnaku läbiviinud mehed valmis surema ning eeldasid, et rünnaku mingis faasis tuleb neil võitlusse asuda Venemaa eriüksustega ning lootust eluga pääsemiseks sisuliselt ei olevat. Neil olevat olnud plaan maha lasta võimalikult palju inimesi, aga nende jaoks ootamatult olid relvadel tekkinud tõrked, mistõttu nad olid olnud sunnitud lahkuma plaanitust varem, kohe peale hoone süütamist. Vastu ootusi oli olnud põgenemiseks tee vaba (auto oli jäetud hoone lähedale arvestusega, et nagunii seda edaspidi enam vaja ei lähe, aga ometi läks) ning nagu võis aru saada, siis mingit plaani B ei olnudki, Venemaa eriteenistuste peataolek oli ISI-K jaoks olnud täielikuks ootamatuseks.
Samal ajal andis Putin käsu leida tõendeid, mis kinnitaksid Ukraina ja lääne osalust ning diktatuuri tingimustes tuleb sellises olukorras ka muidu mõtlemisvõimelisel inimesel ajada suust välja sõna otseses mõttes jama, edasine ei ole 1. aprilli nali. Nimelt esines The Moscow Times andmetel Venemaa Pervõi kanali saates „Vremja pokažet“ kindral-major Vladimir Ovtšinski, kes varasemal ajal oli Interpoli Venemaa büroo juht. Tema sõnul oli rünnakus osalenud tadžikkide näol tegemist õudusttekitava eksperimendiga, kus arvatavasti oli tegemist kompleksse lähenemisega lääne luureteenistuste poolt – psühhotroopsed ained terroristide veres, neuropsühholoogiline programmeerimine (sic!) ja võimalik, et lisaks neile veel olevat tadžikkide ajusse paigaldatud mikroprotsessorid (sic! sic! sic!), mille abil lääne luureteenistused väidetavalt terroriste juhtisid. Loomulikult tekivad minusugusel kohe küsimused stiilis, et kuidas neid inimesi opereeriti olukorras, kus nad Venemaalt lääne poole väidetavalt ei olnud varem käinudki, aga nagu öeldakse, et Venemaad polevat võimalik mõistusega mõista.
Ja seda jama aetakse suust välja kontekstis, kus seesama paha lääs oli aidanud aastaid varem sarnase luureinfoga ära hoida planeeritud ohvriterohkeid rünnakuid Peterburis ning kus viimati toimunud rünnaku eel lääne riikide eriteenistused korduvalt informeerisid Venemaa eriteenistusi ohu eest. Selle rünnakuga aga ilmnes Venemaa eriteenistuste võimetus mitmel rindel korraga efektiivselt tegutseda ning arvatavasti üritavad terroristid seetõttu veel ja veel.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
