Paaril viimasel päeval on rinnetel vaiksem olnud, ilmselgelt on see seotud ka vahepealsete vihmaste ilmadega, aga eks ole ka peale esimesi suuremaid luurelahinguid Ukraina saanud kohati päris valusad hoope ning nüüd tuleb neid olukordi analüüsida, et edaspidi suudetakse vähemalt osasid üleskerkinud probleeme vältida.
Üks asi on üksuste koostegutsemist läbi viia olukorras, kus side toimib ja on teadmine, et sõdurite elu ei ole reaalselt ohus, teine teema minna sõtta ja kohe seal sattuda äärmiselt keerulisse olukorda. Ajalehes The Washington Post ilmus materjal, mis kirjeldas põhjalikult Ukraina rünnaku algust Velika Novosilovka juures 5. juunil, kus rünnakule läinud 37. brigaadi jalaväeüksust toetasid Prantsuse nn kergtankid AMX-10. 37. brigaad on väljaõppe saanud läänes, varustatud lääne tehnikaga, aga neil puudus igasugune lahingukogemus. Lahingus ellujäänud ukrainlase sõnul avati nende vastu kolmest suunast maruline tuli miinipildujatest, Prantsuse kergtankid said pihta ning nad olid vaenlase tapva tule all tervelt poolteist tundi. Kas oli põhjus Venemaa üksuste edukas side mahasurumises või lihtsalt üksuse juht ei suutnud antud olukorras kõige adekvaatsemalt tegutseda, aga tõsiasi on see, et väidetavalt selle aja jooksul Ukraina suurtükkidelt ei tulnud mingisugust tuld Venemaa positsioonide pihta. Alles siis, kui Venemaa üksustel sai laskemoon otsa, liikusid ukrainlased edasi ja millalgi hiljem hakkas tööle ka Ukraina suurtükivägi koos mitmikraketiheitjatega. Edu sellelt suunalt tuli Ukraina jaoks suurte kaotuste hinnaga, mis oleksid parema tegutsemise korral olnud siiski oluliselt väiksemad. Suurt tuge pakkus 35. brigaad, kellel ei ole küll lääne päritolu tehnikat, aga on olemas reaalne lahingukogemus ning seda ei asenda sõjas miski.
Ometi sai pealetung hoo sisse ning suudeti ära võtta ka Makarivka. Venemaa armee hirmust antud suunal toimuda võiva võimaliku suurema läbimurde pärast annab märku nende otsus viia sinna rindelõiku oma kõige võitlusvõimelisemad brigaadid, Oleksii Arestovitši sõnul on need brigaadid Venemaa armee nö kuldne reserv, neist paremat enam midagi välja panna pole. Venemaa läks vasturünnakule, et kaotatud positsioonid tagasi võtta, aga Makarivkat nad tagasi võtta ei suutnud. Makarivkast idas olid nad natuke edukamad ning seal pidi Ukraina omakorda ise mitmikraketiheitjate abil distantsilt mineerima osa piirkonda, et takistada Venemaa üksuste edenemist, see näitab, et olukord oli Ukraina jaoks küllaltki ärev. Viimastel andmetel üritab Ukraina edasi liikuda Makarivkast läänes Prijutne suunal, aga hetkel see kiire pole olnud ning Rivnopol on ikkagi veel Venemaa vägede kontrolli all.
Lõunarindel oli Ukraina jaoks tehnika kaotamise mõttes kõige ebaõnnestunum soomustehnika kolonni liikumine Orihhivist Robotine suuna, kus soomuskolonni tabas vaenlase rünnak, aga sarnaselt Velika Novosilovkale ei suutnud Ukraina soomuskolonni kaitseks kiirelt organiseerida suurtükitule toetust. Ehk ei võtnud ka üksuse juht kriisiolukorras kõige paremat otsust vastu ning järgnev andis toitu Venemaa propagandamasinale pikkadeks päevadeks, kus Ukraina poolt kaotatud 11 Bradley jalaväe lahingmasinat filmiti erinevate nurkade alt ja siiani ilmuvad samadest masinatest uued ja uued videod, mida presenteeritakse kui Ukraina poole uusi kaotusi sõjas. Ometi tuleb alati vaadata ka positiivset ning selgus, et Venemaa tankitõrjevahendid suudavad küll muuta Bradley’d liikumisvõimetutaks, aga hävitada nad neid ei suuda. Ukraina poolt mahajäetud masinate juurde tulnud Venemaa sõdurid leidsid eest veel töötavate mootoritega masinad, millest meeskonnad olid lahkunud. Ukraina poole õnneks selgus, et Venemaa üksustel puudus spetsiaalne tehnika, et neid masinad ära vedada kiirelt ning mingi aja pärast muutus neil seal viibimine eluohtlikuks, sest Ukraina sai ka lõpuks seal piirkonnas suurtükid efektiivselt tööle. Viimastel päevadel õnnestus Ukrainal aga seal piirkonnas edasi liikuda ning nüüdseks olevat mahajäetud Bradley’d ukrainlaste käes ning enamuse masinatest saavat uuesti lahingukorda päris kiirelt ning ukrainlaste endi sõnul jääb arvatavasti paar masinat varuosadeks.
Lõunarindel on Ukraina edenenud kilomeetri jagu Vugledari juures, mujal jätkuvad väiksema intensiivsusega Ukraina luurelahingud. Täna öösel kostis ka lahingumüra Nova-Kahhovkas, aga hetkel veel täpsemad andmed puuduvad, et kas seal tegutses Ukraina lahingluuregrupp või oli tegemist millegi tõsisemaga.
Donbassis on viimaste andmete kohaselt Ukraina suutnud edeneda Bahmutist lõunas Jagidne suunal ning nende kontrolli all olevat ka kõrgustik kohe Bahmuti kõrval (selle kohta on olemas videotõestus) ning Venemaa on hinnanud seal piirkonnas olukorda nii ohtlikuks, et ka sinna olevat toodud suurte lahingukogemustega reservüksused. Ilmselgelt see raskendab Ukraina edasist edenemist nii Bahmutist põhjas kui lõunas, samas just vaenlase kõige võitlusvõimelisemate reservide kulutamine saab olema sellesuviste lahingute üheks võtmemomendiks. Bahmutist lõuna pool liginevat Ukraina vaikselt Klišeejevkale. Venemaa üritas taas edutult Marinkas, mujal oli rinnetel tegemist rohkem positsioonilahingutega.
Käesolev sõda on tehnoloogilises mõttes kassi-hiire mäng. Venemaa on juba aastaid arendanud elektroonilise sõjapidamise võimekust, et takistada NATO-l sõjalise konflikti korral kasutada täppismoona, millest päris arvestatav osa sõltub GPS sidest. Lisaks on neil aparatuur, et segada Ukrainas vastaspoole satelliitsidet ja raadiosidet. Kui veel eelmise aasta lõpus oli lääne pool palju entusiasmi, et erinevad täppismoonad (näiteks lennukipommidest tehtud planeerivad pommid JDAM) saavad olema kevadisel pealetungil Ukraina jaoks trumpideks, siis vahepealsel perioodil tekkis selles osas halbaennustav vaikus, sest ka kõmulistest luureandmete leketest selgus, et Venemaa suutvat täppismoona lendu nii palju häirida, et tabamistäpsus jätvat soovida. Ometi on viimastel päevadel selles osas lääne pool optimism tagasi, sest Patricia Marinsi andmetel on lääne poolel tehtud tehnoloogiate arendamises suured edusammud ning Venemaa ei suutvat enam tänasel päeval täppismoona sihtmärgi poole lendamist segada. Ja ega selles kontekstis ei olegi siis vaja imestada, et meediasse on viimastel päevadel ilmunud värsked videod Venemaa väga oluliste elektroonilise sõjapidamise vahendite hävitamisest täppismoonaga, aga ka Venemaa suurtükkide täpsest hävitamisest.
Kui need seadmed võtta maha, siis on lihtsam hakkama saada Venemaa õhukaitse elimineerimisega ja siis tekib tegutsemisruumi juurde ka Ukraina armee lennukitele ja droonidele. Lisaks rasketehnika hävitamine, logistika häirimine – need sammud viivad vaikselt, aga järjekindlalt suuremale edule lähemale. Esimeste suuremate lahingutega sai Ukraina väga hea pildi Venemaa võimekustest ning nüüd tuleb vastavalt sellele oma tegutsemismustrit kohendada. Komsomoskaja Pravdas kirjutati lahingutest lõunarindel Venemaa sõjaväelaste silmade läbi ja nad kurdavad, et lääne tankid lasevad väga täpselt, eriti öösiti, sest neil olevat suurepärased öise vaatluse seadmed ja soojuskaamerad.
Peterburis toimub majandusfoorum, mis kunagi oli päris oluline sündmus, aga nüüd õnnestus Putinil sinna Euroopast kohale meelitada arvestavatest tegelastest ainult Ungari välisministri. Putini esinemise jaoks summutatakse Peterburis GPS side, aga tema suureks kurvastuseks keeldus temaga koos esinemast Araabia Ühendemiraatide president, kes kiirelt lahkus Venemaalt. Majandusfoorumil ei saadud läbi Venemaa uute tehnoloogiliste arenduste demonstreerimiseta ning nii presenteeriti uute droonide ja Lada sõiduauto pähe Hiina tooteid, kusjuures Lada pähe esitletud Hiina autol ei oldud vaevutud isegi roolil Hiina ettevõtte logo ära muutma. Ühe drooni kohta kirjutasid Venemaa vastava ala eksperdid, et Hiinast saadud komponentidest drooni kokkupanemisel tuleks sellise drooni hinnaks 400000 rubla, aga Venemaa on pannud hinnasildiks 2,5 miljonit rubla. Riigilüpsis on venemaalased ületamatult andekad, olgu muude asjadega nagu ta on.
Lõpulõik näitab aga seda, missugust paralleelreaalsust üritatakse Venemaal propagandasaadete abil luua. Nimelt on The Moscow Times’i andmetel eraldatud Moskva lähedal 27 hektarit maad, et sinna ehitada nn Ameerika küla. Jevgeni Primakovi sõnul saaksid sinna elama tulla kümned tuhanded elanikud mittesõbralikest riikidest, eeskätt Euroopast ja USA-st, kes hindavat Venemaa traditsioonilisi väärtusi ja kultuuri. Dmitri Volvatši sõnul olevat neil lausa 45000 sooviavaldust, millest 70% Euroopast ning kõik nad tahtvat ära manduvast läänest. Reaalsuses mõne ullikese ehk isegi leiaks, aga juba lühikese aja pärast tahaksid nad kiirelt kodumaale tagasi minna. Sinna nn manduvasse läände.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Teet Kalmus: lääne sõjatehnika ei asenda reaalset lahingukogemust (3)
Eestlased Ukrainas | 16 Jun 2023 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Psalmid (Laulud)33: 16 Ei kuningas saa võitu suure sõjaväega,
ei pääse kangelane suure rammu abil.
17 Petlik on sõjaratsule rajatud võidulootus,
ta suur jõud ei päästa.
18 Vaata, Issanda silm on nende peal,
kes teda kardavad ja tema heldust ootavad,
19 et tema tõmbaks nende hinge välja surmast
ja hoiaks neid elus näljaajal.
ei pääse kangelane suure rammu abil.
17 Petlik on sõjaratsule rajatud võidulootus,
ta suur jõud ei päästa.
18 Vaata, Issanda silm on nende peal,
kes teda kardavad ja tema heldust ootavad,
19 et tema tõmbaks nende hinge välja surmast
ja hoiaks neid elus näljaajal.
Eestlased Ukrainas
TRENDING
