Jätkuvalt segab lahingutegevust soe ilm, mistõttu rasketehnika liikumine on piiratud mõlemalt poolt. Luganski oblastis teevad rünnakuid mõlemad pooled ja peab ütlema, et sealt laekuv info on vastuoluline ning nii näitavad erinevad kaardid erinevaid seise. Kõige segasem on olukord Kremennaja ümber, kus ühtedel andmetel on ukrainlased juba sisuliselt linnani jõudnud, aga teistel andmetel asjad päris nii veel ei ole. Mõned uljamad Ukraina eksperdid räägivad peatsest Kremennaja äravõtmisest ja siis Rubežne peale liikumisest, teised aga hoiatavad Venemaa võimaliku katse eest viia läbi suurem pealetung Kupjanski suunal. Kõik eksperdid on aga ühel meelel selles, et enne külmade saabumist suuremaid liikumisi ei toimu, aga tänaste teadmiste kohaselt on korralikku külma oodata alles uue aasta alguses.
Donbassis on jätkuvalt kõige kuumem piirkond Bahmut ja selle ümbrus. Lahingutest tehtud videost on näha võitlus Bahmuti linna piiril idas ja ka see, et ukrainalsed kasutavad seal läänest saadud MRAP-e ehk siis jalaväe transpordiks mõeldud miinikindlaid sõidukeid, sest mujal neid praegu eriti kasutada ei saa, kuna maa ratastehnikat väljaspool teid eriti ei kanna. Venemaa üritas läbi murda Bahmutist kirdes Bahmutka juures, aga ebaõnnestunult. Ukraina tegi omakorda vastupealetungi Bahmutist lõunas ja väidetavalt suutis Opõtne juures vaenlast 500 meetrit tagasi suruda. Venemaa üritab ka Avdiijvka suunal, aga seal on lahingute intensiivsus madalam.
Zaporižžja rindel on ukrainlased suutnud vahetult piiri lähistel olevate Venemaa üksuste elu täpse kaudtulega kibedaks teha ja nii on märgata Venemaa üksuste ümberpaiknemisi, peamiselt rindelt eemale Melitopoli suunda. Ukraina armee andmetel olid nad viimastel päevadel sooritanud pea 20 rünnakut Zaporižžja rindel Venemaa õhukaitsekomplekside vastu, see info viitab millegi tõsisema ettevalmistamisele sellel suunal. Seal piirkonnas on maa kuivem ja uue aasta alguses peaks külmalaine ka sinna jõudma. Melitopolis on Venemaa armee sõdurid võtnud kasutusele koolilapsed nö elava kilbina ehk siis sõjaväelased on sisse seadnud ennast koolides, kus toimub ka õppetöö, sest nad teavad, et ukrainlased sellisel juhul ei ründa neid hooneid.
Eelmises postituses kirjutasin kassett-laskemoona kasutamisest Bahmuti juures ja nüüd on ekspertide vahel tekkinud arutelu selle üle, et kas videol nähtav plahvatus on suurtükimürsu või hoopis miinipilduja laskemoona oma. Miinipilduja variandi puhul lendab laiali 24 granaati ja see klapiks ka päris hästi videos nähtavaga, kui poleks ühte suurt küsimust – kus kohast selline laskemoon pärit saab olla, sest tegemist on spetsiifilise ja mitte eriti levinud laskemoonaga ning Euroopa kontekstis pidavat kõige levinum olema Israelis toodetud laskemoon.
Venemaal põhjustas suurt vastukaja sõjablogija Andrei Morozovi, hüüdnimega „Murz“, kirglik ja pikk postitus olukorra kohta Donbassis, kus ta värve kokku ei hoidnud olukorra kirjeldamisel. See postitus eemaldati vastavate instantside nõudmisel, aga mis korra internetis olnud, sellest jäljed jäävad ikka alles. Murzi põhikurtmine käis selle üle, et Venemaal on Donbassis terav nappus 152 mm laskemoonast ja seetõttu peavad haubitsate tööd tegema tankid, aga tulenevalt spetsiifikast pidavat tankide torud kannatama vähem laskusid ning nüüd olevat paljude tankide torude ressurss seetõttu ammendumas, mis tähendab järjest ebatäpsemat tuld Ukraina armee positsioonide pihta. Murzi väitel ei saavat vanemate generatsioonide Venemaa tankidel (T-64, T-72, T-80) torusid vahetada ilma torni maha võtmata, mis aga tähendab tankide põhjalikku remonti rindest eemal. Murz kirjutas veel ka sellest, et suuremate külmade tulekul suutvat Ukraina läbi murda kõigil rinnetel, sest Venemaa armee ei saavat siis sõdimisega hakkama. Sõjakurjategija Girkin kinnitas Murzi kirjutatu paikapidavust ning nüüd ongi küsimus, et kas Murziga midagi juhtub ka või jääb kõik nagu on. Venemaa paremäämuslastest sõjatoetajate hulgas on z-blogijad väga populaarsed ja nende vastu avalik minek oleks keskvõimu jaoks seotud päris suurte riskidega, sest just paremäärmuslased on sõja suurimad toetajad.
Putin külastas Minskit ja sellele visiidile eelnes palju spekuleerimist teemal, et kas Lukašenkol õnnestub veel üks kord ära vingerdada Valgevene otsesest sõttaminemisest, sest ilmselgelt Putin seda ootab. Tänase päeva teadmise kohaselt nõustus Lukašenko Valgevene territooriumile Venemaa õhukaitsekomplekside S-400 paigutamisega, aga lubadust Valgevene sõttaastumisest ta ei andnud. Kuna Venemaa majanduslik olukord on kiirelt halvenemas ja et Valgevene elab suuresti Venemaa rahalisest abist, siis lähitulevikus saab Putini surve Lukašenkole ainult suureneda. Läheb Lukašenko koos Venemaaga Kiievi suunale, on ta täiemõõduline agressor, aga lääne poole näo pööramisel peaks ta tunnistama, et on kurjategija. Eks ta üritab veel keerutada ja keerutada, aga Putini kannatus ei ole lõpmatult pikk.
Huvitav info läks liikvele ka Ukrainale tarvitavate õhutõrjekomplekside osas. Kui Patriot’i osas on kuuldavasti otsus juba tehtud ning lähipäevil hõigatakse see USA-s ka ametlikult välja, siis väidetavalt ei tahtvat nende arengute tuules rongilt maha jääda ka eurooplased ja nii olevat päris suur tõenäosus, et Ukraina saab ka kompleksid Mamba. Selles sõjas on võimalik relvatootjatel silma paista ja ning väidetavalt soovivat Mamba tootjad demonstreerida reaalses sõjaolukorras, kui hästi saab kompleks hakkama nii tiibrakettide kui ballistiliste rakettidega. Elame-näeme.
Ukraina president tegi üllatuskäigu Bahmuti ning selline julgus ajas tagajalgadele Venemaa z-propagandistid, kes läbi hammaste olid sunnitud tunnustama Ukraina presidendi julgust ja vaprust. Veelgi tähtsam saab aga olema Zelenski reis USA-sse, kus ta esineb ka Kongressis. Kuna järgmisel aastal läheb Kongressis võim vabariiklaste kätte, siis on vaja jõuda veel tänavu vastu võtta 38 miljardi dollari suurune abipakett Ukrainale ning Zelenski loodetavasti suudab selles osas ka osade vabariiklaste meelt muuta. Trumpistidest vabariiklaste eestvedamisel sooviksid vabariiklased selle abi üle otsustamise lükata järgmisesse aastasse, aga suure tõenäosusega tähendaks see abi külmutamist pikemaks ajaks, aga just praegu on seda abi hädasti vaja, nii sõjalist kui majanduslikku.
Lihtne ei ole elu ka Venemaa propagandistidel – kui sa natukenegi oma peaga hakkad mõtlema ja väljud sulle etteantud marionett-nuku rollist, võib
su karjäär ootamatult kiirelt tagasilöögi saada.
Nagu juhtus propagandist Artjom Šeiginiga, kelle kuvand oli selline labase kõnepruugiga tülinorija-huligaan-pisipätt, näiteks sai ta üle Venemaa kuulsaks sellega, et tõi saatesse ämbritäie väljaheiteid. Nüüd käis ta ära aga rindel ja saates „Aeg näitab“ tuli lagedale jutuga, et me naersime kaua Ukraina armee üle, aga enam nii palju naljatuju ei ole. Et me naersime USA relvade üle, aga peale tutvust HIMARSite ja 155 millimeetristega (mõeldud on 155mm haubitsaid) enam nii lõbus ei ole. Selle jutu peale jäi ta tööst ilma, vähemalt ajutiselt.
Ajakirjanik Ivan Jakovina andmetel lahkuvat Hiina ettevõte Huawei lõplikult Venemaa turult ja tähendab see seda, et kõik kolm suurt mobiilside infrastruktuuri seadmete tootjat (Nokia, Ericsson, Huawei) on Venemaalt lahkunud ning 5G sidest võib Venemaa ainult unistada, aga ka 4G võrgu arendamisega saab pikemaajalises plaanis suuri raskusi olema. Nagu sellest veel vähe oleks, aga lisaks selgus, et Taiwan ei ole nõus Venemaale andma juba valmis toodetud mikroprotsessoreid Elbrus ja Baikal. Nende mikroprotsessorite kõik omandiõigused on Venemaal, aga probleem on selles, et Venemaal ei suudeta protsessoreid toota, aga piiri taga pole jälle keegi nõus neid tootma. Venemaa lootis viimases hädas veel Hiinast osta Loongson mikroprotsessoreid, aga Hiina keeldus võimalike sanktsioonide hirmus. Ega Venemaal ei olegi muud varianti kui nende komponentide smugeldamine riiki hämaraid teid pidi, aga suur riik ei saa nii kaua toimida.
Minu poolt reedel ülevaadet ei ole, sest oleme koos abikaasaga varahommikul Terevisioonis, aga minu asemel on siis Henri Ploomi kokkuvõte ja eks paistab, kas palju elevust tekitanud lendava isajänese teema ka mingi jätku saab.
Järgmine ülevaade laupäeval, jõululaupäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
