Kõigepealt väike tagasivaade sündmustele Rõkovos, kus Ukraina laskis õhku Venemaa laskemoonlaod. Tänaste teadmiste kohaselt ründas Ukraina kahe raketiga Storm Shadow ning satelliidipiltidelt on näha, et päris suur territoorium on nüüd lage plats. Ekspertide hinnangul lendas vastu taevast suurusjärgus 2500 tonni laskemoona, mis on 60 vagunit ehk üks suur rongiešelon. Laod asusid 110 kilomeetri kaugusel rindejoonest ning sellega seoses kerkivad üles küsimused, et miks Venemaa hoidis nii palju laskemoona ühes kohas ja et kas Ukraina varem ei teadnud sellise lao olemasolust. Ukraina poolelt tulnud info kohaselt nad teadsid lao asukohta, aga nad ootasid, et seal oleks korraga võimalikult suur kogus laskemoona. Venemaa poole motiivide osas on liikvel versioon, et ohvitserid soovisid koguda suurema koguse laskemoona, mida saaks kasutada juhul, kui Ukraina peaks mingist lõigust hakkama läbi murdma.
Väidetavalt olla selliseid ladusid rohkem ning ega siis vist polegi midagi imestada, et eile ründas Ukraina edukalt Venemaa väiksemaid laskemoonaladusid ka Volnovahhas ja Kahhovkas. Ju siis Ukraina sõjaväelased leidsid, et nüüd on piisavalt kogutud ning tuleb teha kohalikele ilutulestikku. Rõkovos hävis ka arvestav osa raudteest ning mis peamine, Venemaal on nüüd tõsine mõtlemiskoht, kuidas Krimmist lõunarindele laskemoona kohale toimetada, sest ukrainlaste kasutuses olevad Storm Shadow tiibraketid lendavad kuni 300 kilomeetri kaugusele ning pole mingit probleemi ladusid õhku lasta ka Krimmis, sest teadaolevalt Venemaal nende tiibrakettide vastu seniajani mingit rohtu pole.
Antud konteksti võib ka paigutada Venemaa kaitseministri Šoigu ähvarduse, et kui Krimmi peaks rünnatama USA või Suurbritannia rakettidega, võtab Venemaa seda kui nende riikide rünnakut. Šoigu närvilisust võib mõista, sest sõjalise loogika kohaselt peaks Ukraina üritama läbi lõigata varustusteed Krimmist ning kõige loogilisem oleks saata paar raketti Kertši silla raudteeosa pihta. Kui aga logistika ei toimi, siis ei suudeta ka pikalt rinnet hoida. Viimase info kohaselt on Venemaa hakanud Krimmi suunas täiendavaid kaitseliine ehitama ehk siis kaitserajatiste fookus lõunarindel on selgelt Krimmi suunal.
Lõunarindel toimusid möödunud ööpäeva kõige ägedamad lahingud Pjatihatki lähistel, kus peale asula tagasivõtmist hakkasid Ukraina üksused liikuma Žerebrjanka suunas. Kui Pjatihatki asub orus, siis Žerebrjanka asub kõrgustikul, aga asula kaitsmine ei olegi nii lihtne, kui esmapilgul võib paista. Nimelt on asula ümber lagedad põllud ja sinna on Ukrainal hea suurtükkidest tuld anda, ka läheb sellest asulast tee Lugove suunal, aga seal ei olen enam kaugel ka äärmiselt oluline asula Vassilevka, mille kaudu läheb raudtee Energodari. Olukorra tõsidust mõistsid ka Venemaa armee ohvitserid ning seetõttu tehti eilse päeva jooksul korduvalt rünnakukatseid, et liikuda edasi Pjatihatkisse ning see asula tagasi oma kontrolli alla võtta. Venemaa jaoks tähendas see aga rasketehnikaga mööda teed sõitmist Lugove suunalt ning lagedal noppisid ukrainlased Venemaa rasketehnikat järjest ära. Ometi rasked lahingud seal jätkuvad, aga siiani on suutnud Ukraina oma positsioone hoida.
Venemaa omakorda läks tõsisemalt rünnakule Kreminnast lääne suunas, sooviga enda kontrolli alla saada Jampolivka ja Torsk. Viimastel andmetel kannavad seal rünnakutel peamist raskust kinnipeetutest moodustatud üksused Storm-Z ning kuigi nende sõdimisoskused pole kiita, on neid palju ja nende kaotamine ei ole Venemaa poolele eriliseks probleemiks. Pihkva dessantväelased pidavat eksvangide taga julgestama piirkonda, seega otse rindejoonele väidetavalt neid ei saadeta. Ukraina poole andmetel on nad seal piirkonnas lühikese aja jooksul hävitanud 25 ühikut Venemaa rasketehnikat ning nende kaitse toimib. Kreminna piirkonda oli Venemaa kogunud üksusi pikema aja vältel ning järelikult leiti, et nüüd on õige aeg näidata üles aktiivsust, et murda meedias narratiivi Ukraina pealetungist ning proovide ise kehtestada uut, et Ukraina pealetung on läbi kukkunud ning hoopis nemad on nüüd aktiivsem pool. Kindlasti on sealjuures ka arvestus, et Ukraina peaks olukorra kontrolli all hoidmiseks saatma sinna reserve, mida seetõttu ei ole võimalik kasutada teistel rinnetel.
Suures plaanis saab aga rääkida, et Ukraina poolt 5. juunil alanud pealetung on liikunud rohkem positsioonilahingute ning vastase väljakurnamise faasi. Ukraina poole andmetel on senise pealetungi käigus osutunud suurimateks probleemideks miinid ning ülekaalu puudumine õhus, aga see ei tulnud üllatusena, kuna antud teemal on varasemal ajal räägitud pikalt ja põhjalikult. Ja ega siis olegi Ukrainal paremat varianti kui proovida häirida võimalikult palju vastase logistikat ja juhtimist ning luurelahingutega selgitada välja vastase laskepositsioonid ning hävitada vastase tehnikat (viimase ööpäevaga näiteks 32 Venemaa suurtükki). Ukraina on kandnud pealetungi käigus arvestatavaid kaotusi, aga praeguses olukorras on see paratamatu, iga ruutmeeter vabastatud kodumaa pinda tuleb vere hinnaga.
Ukraina armee avaldas fotod Mig-29-st, kus tiibade alla on paigaldatud täiendavad kinnitusraamid ning nüüd on ekspertidel rohkelt mõtlemisainet, et mida see reaalses elus tähendada võiks. The Drive ilmus artikkel, kus on esitatud kohe mitu versiooni . Esiteks, mingi lääne päritolu õhk-õhk tüüpi raketi kohandamine sellele lennukile. Teiseks seadmete lisamine, mis võimaldaks radarivastaseid rakette HARM kasutada reaalajas, uuele infole kiirelt reageerides (siiani on nad maapinnal eelnevalt programmeeritud ning lennukilt sai neid ainult välja lasta). Kolmas variant on planeeritavate lennukipommide kasutamiseks. Tegelikult oleksid kõik kolm head variandid ja kõiki neid võimekusi oleks Ukrainal kiirelt lennukitele juurde vaja. Eks lähiaeg toob selgust, aga et Ukraina armee ise seda pilti levitab, siis järelikult arendustöö on olnud edukas. „Uus päev – uued väljakutsed!“
Ukraina luure juht Budanov ilmus Venemaa propagandamasina suureks meelehärmiks meediasse, kuigi Venemaa andmetel pidavat ta olema hoopis koomas. Tema poolt edastatud sõnum oli karm – Venemaa olevat täiendavalt mineerinud Zaporižžja tuumajaama. Tuumašantaaž on veel ainuke asi, mis Venemaal järgi jäänud, millega teisi riike proovida ärritada, et need tõukaksid Ukrainat rahuläbirääkimistele, mis lõpeks praeguse olukorra külmutamisega. Putin lehvitas Aafrika riigijuhtidele väidetavat Istanbuli rahulepingu kavandit, mille aga Ukraina olevat tagasi lükanud. Ta jättis ütlemata ka tegeliku põhjuse, mis läbirääkimised katkesid – nimelt kui selgusid Venemaa armee poolt sooritatud võikad kuritööd Butšas ja teistes vabastatud asulates.
Venemaa sotsiaalmeedias levib video, mille filmis Venemaa sõjaväelane Mariupoli ühissõidukis, kus noored ründasid verbaalselt sõjaväelast sõnadega, et miks te tulite siia ja hävitasite kõik, et me ei oodanud ei vabastamist ega nö russki miri. Kuigi noored sunniti hiljem meedias vabandama, võttis videost tuld Venemaa propagandist Mardan, kes nõudis nendele noortele kõige karmimat karistust, sest Venemaa šovinistidele ei mahu lihtsalt see pähe, et neid ei peetagi Ukrainas vabastajateks.
Teine tuntud z-propagandist, Kalašnikov, külastas Donbassis hiljuti okupeeritud territooriume ning tema reportaaž oli juba palju rohkem realiteete arvesse võttev, sest ta küsis, et mida me oleme saavutanud – purustatud linnad ja asulad, kus väga vähestel allesjäänud inimestel puudub töö, sest meie (venemaalased) oleme kõik hävitanud. Neil ei ole süüa, meditsiini, elektrit, kanalisatsiooni, neil ei ole sisuliselt midagi, mis elu elamisväärseks teeb. Venemaa ei liiguta nende jaoks aga eriti lillegi, sest sõda alles käib ja pole teada, millega kõik lõpeb. Venemaa on toonud ainult hävingut ja vabastanud inimesed kõigest, mis oli neil enne Venemaa sissetungi.
Venemaa meedias on NATO demoniseerimine kandev teema ja sellega seoses on liikvel ka nali, et tegelikult on Venemaa ametnike lapsed kõige julgemad inimesed üldse – nad julgevad elada NATO riikides!
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: iga ruutmeeter vabastatud kodumaa pinda tuleb vere hinnaga
Eestlased Ukrainas | 21 Jun 2023 | EWR
Eestlased Ukrainas
TRENDING
