Teet Kalmus: Dnepri idakaldal toimuv on Ukraina armeele edulugu (1)
Eestlased Ukrainas | 24 Nov 2023  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Olukorrast rinnetel. Huvitavat infot laekub Dnepri idakaldalt, Krinki juurest, kusjuures see info on z-blogijatelt pärit, Ukraina pool üksikasjadest rääkida ei taha. Z-blogijate andmetel on Ukraina üksused edenenud Krinkist lõuna poole ning seal on nad suutnud metsamassiivis luua kindlustatud positsioonid. Ukraina edenemise ulatuse osas on z-bogijate info lahknev, „VDV za tšesnost i spravedlivost“ andmetel lõikasid ukrainlased Krinkist mõned kilomeetrid lõuna pool asuva Nova-Kahhovka-Oleški tee juba läbi ning Venemaa üksused pidavat seal piirkonnas olema demoraliseerunud.

Kinnitust nii suurele edenemisele ma teistest allikatest leidnud ei ole, aga suurtele probleemidele seal rindelõigus viitab ka Venemaa sõjaväelase, kes kirjutab varjunime „Bojevoi rezerv“, ülevaade olukorrast Krinki juures. Z-blogija sõnul on neil suurim puudus luurest, sest iga päevaga pidavat järjest vähem droone olema nende poolt õhus, samas ülemused käsivad rünnata ning lõppevat see tihtipeale suurte kaotustega elavjõus. Ukrainalasel aga olevat seal lõigus pidevalt luuredroonid õhus, mis korrigeerivad suurtükkide tööd ning annavad rallidroonidele infot, mida rünnata. Z-blogija sõnul olevat neil kurioosne olukord, kus on olemas küll Mavic 3 droon, aga puudvad inimesed, kes seda efektiivselt kasutada oskaksid ning seetõttu pidavat droon piltlikult öeldes tolmu koguma.

Luureinfo puudumine pidavad tihtipeale põhjustava Venemaa üksuste omavahelist nö sõbralikku tuld, kus miinipildujatega tulistatakse omade positsioone. Kuna luureinfo puudumise tõttu olevat hirm suur, siis avatakse tuli sisuliselt igal võimalusel, probleeme pidavat süvendama alkohol, mida tarbitakse suurtes kogustes. Üksustelt nõutakse seal rindelõigus kiirelt tulemusi, aga seda olukorras, kus Venemaa poolel olevat puudus ka komandöridest ning pidevalt täiendusena juurde toodavad sõdurid ei pidavat tundma piirkonna spetsiifikat ning seetõttu olevat neist alguses rohkem kahju kui kasu. Ma edastan Venemaa sõjaväelase infot, aga eks sõjas kipub tihtipeale nii olema, et reaalselt eesliinil olles on tunne, et vastaspoolel on kõike rohkem, sest enda poolt kasutatud relvade mõju sõjaväelased ei taju, küll aga nende positsioonide pihta lastud suurtükimürsud ja miinipildujamiinid reaalne oht.

Minu hinnangul saaks Ukraina suurem edenemine seal lõigus toimuda ainult tänu Venemaa poole nõrkusele, aga Venemaa armeed pole põhjust alahinnata, neil on veel reserve, mida viimases hädas lahingusse tuua. Küll aga on ka juba praeguse olukorra tekitamine Ukraina jaoks omamoodi edulugu, sest küllaltki väikeste jõududega põhjustatakse probleeme tervele Venemaa armeele seal piirkonnas. Jälgime arenguid.

Zaporižžja rindel oli kõige suuremat vastukaja saanud sündmus Venemaa propagandisti Boris Maksudovi haavata saamine ja surm. Tegemist oli Rossija 24 propagandistiga, kes koos teiste propagandistidega hakkasid Tokmakist liikuma rinde suunas, kui neile ühel hetkel visati droonilt lõhkekeha. Propagandistid olid sõjaväeriietuses, neil puudusid igasugused eraldusmärgid, mis viitaksid nende staatusele ning sellises olukorras on droonioperaatoril väga keeruline vahet teha, et kas need on sõjaväelased või mitte. Maksudovi surm põhjustas z-blogijate hulgas pahameeletormi, sest nende sõnul alahinnati vigastuste tõsidust, mistõttu jäi õigeaegne abi andmata, z-blogijate sõnul edastati Venemaa meedias alguses infot, et propgandist oli suhteliselt kergelt saanud haavata kätesse ja jalgadesse, aga reaalsuses olevat mees kaotanud osad sõrmed ja jalgadel olevat olnud lahtised luumurrud. Droonide tõttu on ajakirjanike töö muutumas järjest ohtlikumaks ning täpselt sama käib ka Ukraina poolel oma tööd tegevate ajakirjanike kohta, sest droonilt on keeruline lugeda kirja „PRESS“ ja Venemaa propagandisti surma tõttu pole välistatud, et Venemaa armee hakkab teadlikult kättemaksu otsima. Eesliinilt edastavad sõdurid piisavalt videomaterjali lahingute kohta, samas kui ajakirjanikud võivad neid hoopis täiendavalt ohtu seada.

Donbassis jätkuvad aktiivsed lahingud Avdiijivka, kus keerukad ilmastikuolud takistavad Venemaal rünnakutel rasketehnika kasutamist, aga seda aktiivsemalt ründavad nad väiksemate jalaväegruppidega. Kõige rohkem meedias vastukaja leidnud sündmus toimus Avdiivkast idas asuva nö tööstusrajooni juures, kus Venemaa üksustel õnnestus mööda tunneleid liikuda väidetavalt lausa 170 meetrit, tunneli lõppu panid nad 500 kilogrammi lõhkeainet, mille lõhkemise järel said nad tekkinud avausest liikuda Ukraina armee positsioonide selja taha. Mul on raske uskuda, et nad nii pikad tunnelid otsast lõpuni kaevasid, küll võisid nad ühendada mingeid olemasolevaid käike omavahel, aga Ukraina armee jaoks tuli see käik täieliku ootamatusena. Venemaa rajab väga aktiivselt nii kaevikuid kui ka tunneleid, rajatud kaevikute kogupikkuseks hinnatakse juba rohkem kui 6000 kilomeetrit ning selles elemendis on nad Ukraina armeest paremad.

Venemaa armee jätkab rünnakuid ka Avdiijivkast põhja pool, suunaga Stepove asulale, aga siiani on Ukraina armee kaitse pidanud, kuigi väidetavalt jõudsid Venemaa sõdurid korra taas asulani välja. Venemaa armee peab linna ümberpiiramiseks suutma edasi liikuda linnast nii lõuna kui põhja pool, kui nad seda ei suuda, jääb järgi väga ohvriterohke linna ründamine, aga erinevalt Bahmutist on Ukrainal nüüd kasutada kassettmoona, mis on eriti efektiivne just vastase jalaväerünnakute tagasilöömisel. Kuna Venemaa keerukates oludes ei saa enam nii palju kasutada soomustehnikat, võimaldab see natukenegi rohkem säästa Ukrainal 155 millimeetriseid mürske, mida kipub nappima ning neid on keeruline ka juurde tuua, sest laod on Euroopas tühjavõitu ning tootmine ei kata Ukraina armee vajadusi. Avdiijivka sõjalise administratsiooni juhi Vitali Barabaši sõnul on tänaseks hävitatud 50% Avdiijivka hoonetest ning Venemaa jätkab iga päev liugpommide linnale heitmist.

Bahmutist lõuna pool jõudis Venemaa tagasi raudteeni, millest lääne pool on Andriijivka küla rusud. Ukraina taandus probleemsest lõigust, sest orus asuval lagedal põllul oli keeruline ennast kaitsta olukorras, kus nii idas kui lõunas (Kudrjumovka juures) on Venemaa armee positsioonid kõrgustikel. Omal ajal kritiseeris raudteest ida poole liikumist häälekalt Oleksii Arestovitš, kelle sõnul kandsid Ukraina armee üksused seal lõigus suuri kaotusi, samas lootusi suuremaks edenemiseks neil nagunii ei olnud. Aga ega see kõik puudutab ka Venemaa armeed, kes needsamad põllud enda kätte sai, aga kus nad on Ukraina suurtükkidele heaks sihtmärgiks. Kui Ukraina suudab enda käes hoida Klišeejevkast lääne pool olevad kõrgustikud, peaksid nad suutma kontrollida ka Bahmutist lõuna poole jäävat piirkonda enda kontrolli all.

Luganski oblastis jätkavad Venemaa üksuseid rünnakuid Kupjanski suunal. Kuna ilm rasketehnika kasutamist oluliselt piirab (saab sõita ainult mööda teid), siis rünnatakse peamiselt jalaväegruppidega, aga siiani on Ukraina kaitse pidanud.

Täna öösel toimus Krimmis suurem droonirünnak ja nagu ikka teatati Venemaa poolelt alguses, et kõik Ukraina droonid lasti alla, kuigi selleks hetkeks oli juba liikvel info plahvatustest Džankos. Krimmi Partisanide rühmituse poolt edastatud Venemaa sõjaväelase kõne salvestusest selgub, et Džankos sai üks sõjaväeosa tabamuse nelja ründedrooniga ning partisanide andmetel said pihta nii Venemaa õhukaitsekompleks kui elektroonilise sõjapidamise vahendid.

 - pics/2023/11/60652_001_t.jpg
Palju on viimasel ajal räägitud Venemaa armee kontekstist välisriikidest toodud laskemoona kasutamisest, aga tõendusmaterjali on nappinud. Selles kontekstis on märkimisväärne juhtum, mida kajastas Radio Svoboda. Venemaa 136. brigaadi suurtükiväelane Rafkat Abdullin tegi liikuvsuurtükist Akaatsia (kasutab 152 mm mürske) lasu, mille tulemusena suurtükitoru õhkes ning seetõttu sai väga raskelt vigastada ka Abdullin ning lõpuks pidid arstid tal ühes jalast osa amputeerima. Sõjaväelane kirjutas hiljem, et õnnetuse põhjustas Hiinas toodetud suurtükimürsk. Ei ole täpselt teada, kas neid on toodud otse Hiinast või pigem siiski läbi Põhja-Korea või Iraani, aga sõjaväelase sõnul on see kindel, et nad kasutasid lahingutegevuses just Hiinas toodetud mürske, mis olevat viletsa kvaliteediga.

 - pics/2023/11/60652_002_t.jpg
Venemaal põhjustas palju emotsioone uudisnupp Ljubertsõst, mis on Moskvast 20 kilomeetri kaugusel asuv linn. Nimelt avaldati seal sellel aastal sündinud laste kõige populaarsemad nimed ja poiste hulgas suure edumaaga esikohal nimi Muhhamed, tüdrukute hulgas olid teine ja kolmas vastavalt Fatima ja Bibisora. The Moscow Times andmetel on seal piirkonnas elavatel moslemitel keskmiselt perekonnas 2,6 last, samas kui venelastel on sama näitaja 1 juures. Venemaal sündinud lapsed saavat väljaande info kohaselt Venemaa kodakondsuse. Madal sündivus on suur probleem ja otse loomulikult ei näe Venemaa ametnikud sellel mingit sidet sõjaga, hoopis olevat süüdi väike 90-ndate põlvkond ja abordid, mille vastu on asunud võitlusse juba Venemaa kolm regiooni ning neid regioone lisandub arvatavasti lähiajal veelgi. Kuigi Venemaa ametlikel andmetel on abortide arv viimase kümne aasta jooksul kaks korda vähenenud (langenud 400000 abordini aastas) ning praegu tehtavate hulgas olevat pea pooled juba meditsiiniliselt näidustatud abordid, ei veena see jutt poliitikuid ja usumehi.

Lisaks on hakatud järjest rohkem rääkima, et noored naised peaksid unistused karjäärist ja eneseteostusest kõrvale heitma ja hakkama kõigepealt riigi jaoks lapsi sünnitama, aga millegipärast ei taheta rääkida madala sündimuse veel ühest olulisest tahust – paljulapselised pered on Venemaal väga suures vaesusriskis ning just majanduslikel kaalutlustel olevat tihtipeale peres üks laps. Kui sõdimise asemel suunata rahad perede abistamisse, oleks sellel kõigel palju suurem efekt, aga ei, vaja on sõdida.

Venemaal keelati ära kõik mobiliseeritute naiste meeleavaldused, mis planeeriti läbi viia eelseisval nädalavahetusel, sh Peterburis ja Moskvas. Moskvas leiti keelamiseks ka huvitav põhjus – epidemioloogiline olukord olevat keeruline, sest koroonaviirus levivat. Samas pinged ühiskonnas järjest kasvavad ja mobiliseeritud niipea veel koju ei saa.

OVD-Info kohaselt on nüüd Venemaal poliitvange rohkem kui oli NSVL-is eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate keskel - siis oli "Memoriali" andmetel suurusjärgus 700 poliitvangi, nüüd aga on Venemaal poliitvange 1010 (kellel on juba süüdimõistev kohtuotsus).

Delfi reastas ainult neile arusaadava metoodika alusel nö mõjukad, kus ka meie Raineriga kuskil olime. Minu jaoks on sellises edetabelis figureerimine täiesti teise-, kui mitte kolmandajärguline, sest teen tööd ikka seetõttu, et see läheb jätkuvalt väga paljudele korda ja järelikult on see inimeste jaoks oluline. Kui suvel presidendi vastuvõtul Roosiaias minu jaoks väga olulised inimesed mulle rääkisid, et nad on ülevaadete fännid, siis on ju mõju täiesti olemas ka mõjukate hulgas, mis sa veel oskad ihata. Enda hinnangul olen tänavu teinud paremat tööd kui eelmisel aastal, paremini ei oska ja kes kritiseerib, sellel on suurepärane võimalus teha seda tööd endal paremini. Erilised tänud toetajatele, tänu kellele jätkuvalt ka finantsiliselt nö sadulas suudan istuda.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
lugeja03 Dec 2023 03:19

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Ukrainas
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus