Sõnavõttudega esinesid abilinnapea Taavi Aas ja monumendi rajamise algatanud kirjanik Maimu Berg, kes koos ka kujult katte eemaldasid.
„Täna saab Tallinn rikkamaks suurele sõnameistrile pühendatud mälestusmärgi võrra. Kas saab olla Eesti hinnatuima poetessi monumendi jaoks veel sobilikumat kohta kui teadmiste templi esine plats ning sobilikumat materjali kui lootust ja helgust kiirgav valge marmor, mis poetessi loomingu põhiolemust nii hästi iseloomustab,“ ütles abilinnapea Taavi Aas avamistseremoonial peetud kõnes.
Aas meenutas, et Marie Underi mälestusmärgi ideekonkursile laekus koguni 19 võistlustööd, neist enamik arvestataval tasemel - seega läks Underile monumendi püstitamise idee korda paljudele andekatele skulptoritele ja arhitektele.
Abilinnapea tänas Underile monumendi püstitamise idee algatanud Maimu Bergi ja Eesti Kirjanike Liitu, monumendi autoreid Mati Karminit ja Tiit Trummalit, monumendi rajamist korraldanud kommunaalameti spetsialiste ning ehitajaid nii silmapaistva ja materjalivalikult üsnagi ainulaadse taiesega linnapildi rikastamise eest.
Marie Underi mälestusmärk avati poetessi 30. surma-aastapäeval. Ideekonkursist suurejoonelise monumendi valmimiseni kulus kaks ja pool aastat – ideekonkurss kuulutati välja 2008. aasta 27. märtsil, poetessi 125. sünniaastapäeval.
Teatraliseeritud avamistseremoonial said sõna ka Eesti kirjandusajaloo suurkujud Vilde ja Tuglas ning poetessi eluteel saatnud Artur Adson, loeti ette Underi luulet ja lauldi tema tekstidele kirjutatud laule.
Valgest marmorist skulptuuri – seisev ja käed rinnal risti kaugusesse vaatav Marie Under - taustaseinaks olev tiivakujutis väljendab mõttelendu ja eraldab skulptuuri massiivsest raamatukoguhoonest. Skulptuuri eest voolab läbi veekaskaad. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal.
Avamistseremoonial osalesid ka abilinnapea Deniss Boroditš ja Kesklinna vanem Aini Härm.
