Mōne aja pärast kōndis ta aga Vabadussammast piiraval müüril, pea kohal käte vahel kindlalt hoituna lehvimas Eesti lipp. Seejärel, müüri nurgani jōudes vōttis ta Eesti lipu ōlgade ümber. Justkui kaitseks.....
Samal ajal seisis grupp inimesi plakatitega kōnepidajast paremal. Pealtvaatajad seisid aktiivse toimumisplatsi ees ja möödujad möödusid vōi peatusid ja lisandusid pealtvaatajatega, esitades küsimusi vōi plakatigrupi inimestega. Lahkujad lahkusid.
Samaaegselt toimus nii kōnelemine, selgitamine, kui ka maskis mehe sihipärane liikumine Vabadussamba jalamil.
Asjalik kōne teavitas ühiskonna päevaprobleeme. Kuulda oli teksti, mida räägivad iga päev paljud eestlased....puudused sotsiaalabis, teadmatus, informatsioonipuudus riigijuhtimise tasandi tööst, puuduses elavad lapsed, ..... vastupidiselt varasematele esinemistele, milles oli välja toodud pigem agoonia ja hüsteeria oli üritusteseeria viimane toimumine asjalik ja struktueeritum.
Kōne lōppes.
Trepist alla suundudes, lipp ōlgade ümber, seisis mees üritust ilmestavate plakatite ette, mis seekord staatilise visuaalse horisontaaljoone kujundasid. Plakatid eemaldati.
Perfomance seeria -Ei piirilepingule- lōpustseeniks oli suhteliselt tühjal platsil musta riietatud mees, kes, mask ees, Eesti lipu sisse mähituna hämaruses Vabadussamba trepi ees seisab.
Sotsiaalteatrile, perfomance'ile iseloomulik ongi ju see et sündmused toimuvad ja rollid kujunevad tegevuse käigus ilma stsenaariumita. Osaleja on ka iga pealtvaataja, iga möödakäija vōtab endale mööduja rolli nii, nagu ka kritiseerijal on kritiseerija roll, plakatihoidjal plakatil oleva sōnumi hoidja roll.....
Milliseid vibratsioone see tegevus tervikuna ka esile pole kutsunud tundub siiski, et tegemist on tōsiseltvōetava ettevōtmisega mille tegijate eesmärk ja sihid on keerulistes ühiskonnaprotsessides kaasarääkimine kunstikeelt abiks vōttes. Nendel on ōnnestunud tähelepanu äratada.
Täiendamisel
