Marko Püüa, Postimees
Igor Taro, Postimees
Kohalikust kalast uhhaa ei soodustanud Euroopa ja Vene liidrite üksteisemõistmist. Tippkohtumise kokkuvõtteks nentisid nad, et teravamad küsimused jäidki õhku.
Suuremates vaidlusküsimustes jäigi Samara tippkohtumisel üksmeel leidmata.
Süvenevatest erimeelsustest hoolimata pingutas tippkohtumise kolmik – Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Venemaa president Vladimir Putin – kõigest jõust vastupidise mulje jätmiseks.
«Me leidsime kõigis küsimustes üksmeele, välja arvatud kõige teravamates ning nendes, mis nõuavad täiendavat uurimist,» kinnitas Putin. «Reeglina on need küsimused ühe, teise või kolmanda riigi majandusliku egoismi valdkonnast.»
Putin süüdistab
Sellest võis järeldada, et nimesid nimetamata räägib Putin just vastuoludest Poola, Leedu ja Eestiga.
Eesti peale läks jutt suisa mitmel korral. Alustuseks võttis Putin üles Kremli Baltimaade-poliitika raudvaraks saanud süüdistused rahvusvähemuste tagakiusamises. «Meie positsioon on selge – peame venekeelse elanikkonna õiguste rikkumist Euroopale mittekohaseks,» sõnas ta.
Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul on tegemist vanade süüdistustega. «Kahjuks ilmneb sellest avaldusest, et midagi pole muutunud ja jõhkrate süüdistuste levitamist jätkatakse,» ütles Paet. «Kusjuures nii Venemaa kui ka teiste riikide juhtidele on juba ammu teada, et jutud meie ühiskonna mõne osa diskrimineerimisest ei vasta tõele.»
Kaitseuuringute keskuse nooremteadur Kaarel Kaas arvas, et Putini avaldus ei väärigi sisulist kommentaari. «Kui Vene riigipea kujundab oma seisukohti ja langetab otsuseid lähtudes infost, mille tõeväärtus lihtsalt väljendudes võrdub kategooriaga «jama», siis sellest oleks äärmiselt kahju,» märkis ta. «Tuumanuppu hoidev mees vääriks paremat.»
Kaas pakkus välja ka alternatiivse seletuse. «Teise võimalusena Putin küll valdab tõest informatsiooni, kuid on langetanud teadliku valiku esineda oma naaberriikide suhtes neid laimavate avaldustega,» ütles ta. «Siis võiks järeldada, et ametlikuks poliitikaks on kohelda nii Eestit kui ka Lätit vaenulike riikidena.»
Ei antud abi
Putin nimetas demokraatiast ja opositsiooniliste meeleavalduste laialiajamisest rääkides mitmel korral ka Tallinna vägivallalaines hukkunud Vene kodanikku Dmitri Ganinit, süüdistades tema surmas Eesti võimusid.
«Tallinnas mitte lihtsalt ei aetud demonstrante laiali, seal tapeti üks meeleavaldaja,» ütles ta. «Küsimus pole selles, et oli õnnetusjuhtum. Meile tekitab muret, et haavatud inimesele ei antud õigeaegselt abi.»
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri sõnul on süüdistused Eesti võimude pihta lihtsalt uueks pöördeks Venemaa propagandasõjas.
«Kogu selles Vene propagandarünnakus oleme faktide väänamist ja lausa jõhkrat valet näinud algusest peale,» ütles Mikser. «Algselt üritati rääkida natsismi taassünnist ja ajaloo ümberhindamisest. Kui see taktika vilja ei kandnud, üritatakse keskenduda süüdistustele politseivägivallas ja rahulike meeleavaldajate kallal vägivalla tarvitamises.»
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kinnitas tippkohtumise järel taas, et ELi põhimõtteks on solidaarsus. «Meil oli just võimalus selgitada Vene partneritele, et ühe liikmesriigi probleem on kogu ELi probleem,» ütles ta. «Poola lihaimpordiprobleem on meie kõigi mure, samamoodi nagu ka Leedu või Eesti mured.»
Teisitimõtlejatele jäi Samara suletuks
Kuigi Samara võimud otsustasid lõpuks lubada opositsioonijõudude «Mittenõustujate marsi» läbiviimist, takistasid Vene korrakaitsjad suurema osa selle eestvedajate kohalejõudmist.
Nii teatas organisatsioon Ühinenud Kodanike Rinne, et miilits pidas Moskva Šeremetjevo lennujaamas ainuüksi ühe lennu pealt kinni 27 Samarasse meeleavaldusele suundunud inimest.
Nende hulgas olid näiteks liikumise Teine Venemaa esindaja Garri Kasparov, liikumise Inimõiguste Kaitseks juht Lev Ponomarjov ja suurel hulgal välisajakirjanikke.
Miilits korjas enne lennule minekut nende passid kontrollimiseks kokku ja dokumendid tagastati alles pärast viimase Samara poole suundunud lennuki starti.
ELi eesistuja Saksamaa kantsler Angela Merkel tõstis tippkohtumise järgsel pressikonverentsil opositsiooni esindajate kinnipidamise teema üles.
«Ausalt öeldes ma sooviksin, et kõik, kes tahtsid täna Samaras oma arvamust avaldada, saaksid selle võimaluse,» ütles Merkel. «Mulle teeb tõesti muret, et paljudel inimestel polnud võimalik siia kohale sõita.»
Seepeale väitis Vene riigipea Vladimir Putin, et tal pole «mittenõustujate marsside» vastu mitte midagi.
«Mind need ei sega. Arvan siiski, et need peaksid toimuma kehtivate seaduste raames ja teisi kodanikke segamata,» sõnas Putin. «Meil pole tarvis karta marginaalseid, eriti veel nii väikseid inimgruppe.»
Miilitsa jõupingutuste tulemusel jõudis Samara marsi toimumiskohta ligikaudu 70 osalejat ja 150 ajakirjanikku. Kuna miilits piiras sisse kõik kõrvalolevad tänavad, ei saanud kohalikud marsiga liituda.
Osalejad kõndisid läbi etteantud marsruudi ja lõpetasid aktsiooni loosungite kokkurullimisega 15 minutit plaanitust varem. (PM)
Putin jätkas Eesti ja Läti süüdistamist PM (1)
Kuumad uudised | 19 May 2007 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Venemaa võib lubada endale sellist võimalust et aggresiivselt suhtuda oma naabritesse, sest ajalugu on näidanud et tal pole midagi sellega kaotada. Täna võivad küll kõlada teatud solidaarsuse mõttes ühised väljaastumised Venemaa vastu, aga see kunagi ei ulatu reaalsuse piirideni. Saksamaa on väga ettevaatlik kui kaugele Venemaaga tülli minna, ja ülejäänud EL ei taha ilma jääda võimalikest äritegevus võimalustest Venemaaga. Venemaa teab et ta on tugev, muidu ta ei lubaks endale sellist käitumist. Eesti püüab olla viisakas, aga see on hoopis tingitud meie mitte arvesse võtmisest rahvusvahelisel areenil, kuigi jah, suhtutakse meisse positiivselt. Kuid meie alati maksame oma makse ja trahve EL-i kasasse-ju see on kaalu poolest küllaltki oluline näide miks meisse suhtuda positiivselt.
Kuumad uudised
TRENDING
