HÄRNALD TOOMSALU Hamiltoni lähistel Milgrove’is tähistas ta oma 100. juubelit 31. detsembril 2007, sõprade ja perekonnaliikmete keskel. Juubilari tervis on veel päris korras, kuigi nägemine ja kuulmine pole enam kuigi head. Elades üksinda saab ta veel ise hakkama väiksemate majapidamistöödega.
Oma nooruse veetis Osvald Sisask Sangastes isa talus, mille nimi oli Koke. Juubilaril oli ka noorem õde Leida. Alghariduse sai Osvald Valga linna 6. algkoolis ja edasi Jäneda põllutöökoolis, millele järgnes praktika Saksamaal.
Venelaste teistkordsel sissetungil õnnestus Osvaldil pääseda ja põgeneda Saksamaale, kuid vanemad ja õde jäid kodumaale, kust nad 1949.a. küüditati. Õde pääses kaheksa aastat hiljem tagasi, kuid mitte kodumaale, vaid Lätti. Vanemad surid Siberis.
1947.a. värbas Abitibi Canada Co. Osvald Sisaski Kanadasse metsatööle. Seal töötas ta kuni 1960. aastani, mil oli kogutud küllalt raha, et ehitada endale Hamiltoni lähistele maja. Kuna see ettevõtmine õnnestus, hakkas ta ka teistele maju ehitama, koos J. Oinusega. Hiljem oli tal koos Jüri Müüriga puutööstus, mille nimeks Viking Woodworks.
1969.a. leidis Osvald Sisask endale elukaaslase Reet Põderi näol, kellega elati koos kuni aastani 2005, mil Reet lahkus igavikku. Koos armastasid nad oma suures aias kasvatada mitmeid aiasaadusi, leides selle olevat palju tervislikuma kui poest ostetu. Ta on väga uhke selle üle, et on olnud võimeline end varustama peaaegu kõige vajalikuga.
Juubilar elab ikka veel omaehitatud majas. Silma hoiavad tal peal kasutütar Tiiu ja üleaedne naaber pr. Õie Saar ning muidugi Tiiu lapsed, kes külastavad teda tihti. Samuti aitavad naabrid hoida korras suurt krunti, niites seal muru talgute korras. Paistab, et Osvald Sisask on austatud ja lugupeetud isik oma naabritele. Olgu tal veel mitmeid häid aastaid meie hulgas viibida.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Riina Kindlam14 Mar 2008 12:41
Metsamehena töötades oli hr. Sisasku ju see, kes praeguse Kotkajärve maa-ala n-ö avastas ning juhtis Skaudisõprade Seltsi tähelepanu -- et see paik võiks sobida meie noortele. (Ja vist oli hr. Oinus temaga koos seal metsatöödel.)
Mäletan veel hästi hr. Sisaski tagasihoidlikku suvilakest Orujärve otsas (kaljukünkal, vaatega piki järve) ja järveäärsete suvilaomanike ühistalgusid, kui tema maa peal asunud kopratammi sisse paigutati veetaset reguleerivad torud. Olin siis väike naga ja sellepärast päris kõike ei mäleta, aga seda küll, et hr. Sisaskil oli uljas õlgkübar peas...
Palju, palju õnne teile ülima juubeli puhul, lugupeetud noortemaa avastaja! Ja tervisi ka kasutütrele Tiiu Põder O'Bornile, keda ka hästi Orujärve kaldalt, hilisemailt päevilt mäletan.
Lubame hoida kallist Kotkajärvet ikka ja alati, igavesti! Ja kui teil peaks olema mahti kirjutada oma mälestusi neist algpäevist, oleks see kuldaväärt tulevastele põlvedele ja kõikidele Kotkajärve armastajatele (keda on palju)! Või äkki oleks keegi valmis teid intervjueerima / juttu lindile salvestama...? Olen ise hetkel liiga kaugel, üle vee. Aga jään lootma, et keegi selle oma südameasjaks võtaks. JÕUDU ja tervist teile!
Riina Kindlam (orujärvelane, Jämesääre tütretütar)
Loe kõiki kommentaare (1)
