Elmar Tampõld 90
Nädala portree
Elmar Tampõldu on väga raske, kui pea võimatu, portreteerida. Tema kordumatu isikupära ei lase leida võrdlevaid metafoore, mida tavaliselt esile tuuakse, kui tahetakse kedagi iseloomustada. Sõprade ja tuttavate ringis tema nime mainides ei vaja see lahtiseletamist ega epiteete – ta on mees nagu ... – sest Elmar Tampõld on ainulaadselt selline, nagu ta on ja nagu teda tuntakse. Aga tuntakse Tampõldu tema elutöö nähtavate saavutuste kaudu, ennekõike paljude tema projekteeritud kortermajade ja avalike hoonete näol, mis pälvisid omal ajal ridamisi Kanada arhitektuuriauhindu.
Mehele, kes 3. augustil jõuab 90. juubelini, on aastakümnete pikkuse töö ja vaeva tulemused parimaks kiituseks. Elmar Tampõld asutas 1959. a koos õpingukaaslasega arhitektuurifirma Tampold and Wells, kus 35 tegevusaasta jooksul valmis tema käe all üle 1000 projekti nii avalikele, institutsionaalsetele kui eraklientidele! Linnamaastikul ringiuitaja on enamasti unustanud, millal ja kuidas üks või teine maja „maha joonistati“ ning valmis sai. Toronto südalinnas, Blooril jalutades peame meelde jätma, et Tampõllu firma looming on 1964 valminud Colonnade, mida peetakse pöördeliseks kogu Toronto all-linna uue arhitektuurilise pildi kujunemisel. Firma eriliseks tegevussuunaks kujunesid üliõpilasmajad ja ülikoolihooned.
Reisides Halifaxi, tasub kindlasti pilk heita Saint Mary’s University kompleksile, Wolfville’is leiame aga Acadia University. Loetelu jätkavad Pestalozzi College Ottawas ja Laurentian University Sudburys, University of Fredericton New Brunswickis, Dag Hammarskjöld House ja Married Students Residence Waterloos ning üliõpilasmaja Ann Arboris, Michiganis. Siin said üles loetud vaid valitud objektid, mille seos Tampõllu töö ja loominguga on lihtsal reisijal, sealhulgas ka eestlastel, enamasti meelest läinud.
1960. aastate mässava noorsoo rahustamiseks üliõpilasmajade ehitamise ajal jõuame Tampõllu firma jalajälgedes tagasi Toronto Ülikooli campuse servale, kus Bloori ja Huroni tänava nurgale valmis 1968. a 18-korruseline Rochdale College. Sellest sai omamoodi katsekivi, sest juba 1967. a oli esitanud Tampõld oma eestlastest mõttekaaslastele idee ehitada pea Rochdale’i vastu üle tänava uus residents – Tartu College. Noil pingelisil aastail tegutses ta ühtaegu nii suurprojekti juhina, arhitektina, peamise rahastajana kui sponsorina. Tema ettevõtlusvaimu andekuse tulemusena rajati Toronto südalinna 17-korruseline, 474 toaga üliõpilasmaja mittetulundusliku institutsioonina, mis on loonud olulise haridusliku kapitali eesti kultuuri arengule Torontos. Maja avati 1970. a sügisel, muide juubilari 50. sünnipäevaks! Eesti akadeemilised organisatsioonid said Tartu College’i alumisel korrusel 10 000 ruutjala suuruse vaba pinna oma tegevuseks.
Tartu College’i direktorite nõukogu esimehena rakendas Tampõld originaalset kontseptsiooni College’i allkomiteede ja programmide asutamiseks ja struktureerimiseks. Tartu College’i hariduslikust käepikendusest, Tartu Instituudist ja selle raamatukogust, on saanud tähtis Eesti-aineline varamu ja keskus, kus toimetab hiljem loodud Bibliograafia Klubi.
1982. a tegi Elmar Tampõld ettepaneku investeerida Tartu College’i majanduslik kasum Eesti Õppetooli asutamisse Toronto Ülikooli juurde. Peamiselt just Tampõllu oskusliku investeerimisstrateegia ja finantsdiplomaatia tulemusena, kuid ka tänu Kanada föderaalvalitsuse ja Toronto Ülikooli toetusele, õnnestus Eesti Õppetool 1986 avada ning aastast 2000 kannab see tema nime.
Elmar Tampõllu isikus on ühinenud harukordselt loomingulisel moel ettevõtlus- ja investeerimisgeenius ning tark ja ettenägelik haridus- ning kultuurimissioon. Seetõttu on ta läbi oma elu ja tegevuse paistnud silma innovatiivse mõtlemise, uute ideede-projektide esitamise ning samal ajal nende läbimõeldud ja tagatud elluviimise poolest. 1999. a asutas Elmar Tampõld eelmise Eesti aupeakonsuli Ilmar Heinsoo nimelise Eesti Stipendiumifondi. 2002. aastaks suutis Tampõld ühendada kaks Toronto eestikeelset nädalalehte üheks ajaleheks „Eesti Elu“, millest koos vastava võrguväljaandega, ikka Elmar Tampõllu initsiatiivil, on saanud Toronto eestluse identiteedi ja kultuurikommunikatsiooni oluline kandja. 2003. a toetas ta stardikapitaliga ja isikliku entusiasmiga Eesti laenuraamatukogu rajamist Tartu College’i ruumides.
2005. a esitas Elmar Tampõld oma visionäärse mõtlemise viljana uue projekti – rajada Tartu College’i juurde Välis-Eesti muuseum, mille lühendiks ta pakkus VEMU. Ja see poleks pelgalt muuseum, vaid raamatukogu, arhiivi, kunstigalerii ja muusemi sümbioos. Selle idee kandjaks on Elmar Tampõllu veendunud arusaam välis-Eesti kultuuripärandi omaväärtusest ja säilitamise vajadusest asukohamaal. Tänaseks on VEMU esimene ehitusjärk lõpule viidud, Tartu College’i garaažikorrusel on valminud nõuetekohased hoidlaruumid, kokku 7000 ruutjalga, arhiivi, raamatukogu ja kunstikogu otstarbeks. Täitunud on Tampõllu teinegi unistus – VEMU kogude korraldustöid juhib kutseline arhivaar. VEMU projekti lõpuleviimine tähendaks ühtlasi monumendi püstitamist ühele osale eestlaskonnast Läänes, sel oleks suur hariduskultuuriline väärtus järgnevatele põlvkondadele ning innustav toime eestlaste kogukonna esindamisele multikultuurses Kanadas ning kaugemalgi.
Tampõllu elutööd on tunnustatud Eestis ja Kanadas. Aumärkide ja aunimetustega on teda dekoreerinud Eesti Vabariigi President ja Tartu Ülikool. Kuid ikkagi jääb kripeldama küsimus, kust on pärit tema kreatiivne mõtlemine, millega ta ka kõrges eas jahmatab lähikondlasi üllatavalt värskete ja originaalsete ideedega. Kindlasti ulatuvad selle juured tagasi tema päris kodumaale – Hiiumaale, kust ta on laia maailma kaasa võtnud vanematelt päritud töökuse ja hiidlaste geneetilise huumorimeele. Aga sellest ainuüksi ei piisa, et mõista tema genuiinset otsivat mõtet, millele rajanevad ettevõtluse ja investeerimise oskused. Tampõllu pikk elukogemus on varustanud teda erilise intuitsiooniga, mis alati põhineb ratsionaalsetel argumentidel ja lubab tal vaidlustes edukalt piike murda endast noorematega. Mis parata, enamasti jääb õigus Tampõllule.
Vast tahab mõni põigata täheteaduse poolele ja möönda, et Lõvi tähemärgi all sündinule on elu ja saatus Päikesega sillutatud. See võib nii olla, kuid Elmari kõrval on kõik need aastad seisnud Leida ja kogu tema perekond, kellele Elmar Tampõld on jaganud oma kaitset ja tuge, ent saanud vastu sõnul seletamatut energiat, mis laeb meest uuteks tegudeks.
Palju õnne sünnipäevaks, Elmar Tampõld! Paljude sõprade ja tuttavate nimel sitket tervist ja ärksat mõtlemist soovides
Jüri Kivimäe
Ma monumendi püstitasin ... (4)
Teadaanded | 29 Jul 2010 | Jüri KivimäeEesti Elu
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Enam kui Jüri Kivimäe kirjanduslikku portreed (kutselise ajakirjanikuna tean, et sellel on alati "...ma tahan ja näen nii"...mekk man) kiidan ma päevapildil kujutatut.
Kuigi Pöörde peremees kunagi kivi le ei istunud ja keelas selle ka lastel ( Tori mees ütleb: "Kibi oo kõba ja mürgine" -R. T, ) meenutab istuja omaaegset vabatalupoja seisusest päriskoha pärisperemeest, kes pärast kesakündi ja enne külile seamist(tm. enne külvile seadmist-asumist-R.T. ) aru peab.
Nagu ütleb Kurgja-mees C. R. Jakobson: "Ta arvab järele-see on mõistliku põllumehe proovikatse" (vt. C. R. Jakobson.1869, "Teadus ja Seadus põllul", lk. 10.-R.T.)
Muheda olekuga, tolmatsi mütsiloduga ja kadakase karjase kepiga ( täpselt sama laadi kepp oli mul lapsepõlves karjakuninga ameti au ja uhkuse üks tunnuse märkidest lepakoorest pasuna kõrvas ehk kõrval).
Päevapiltnik on hästi tabanud vana mehe talupojalikult rikka olemuse, seesmise rahu ja mõtete kogumise enne jakobsonlikku EDASI TÕTTAMIST.
Veel kord palju õnne Suursünnipäeva pidajale, Elmar Tampõld´ile!
Tuhat tänu päevapiltnikule, Jüri Kivimäe´le õnnestunud reportaažfoto eest!
Lugupidamisega
Õpetud istooriker
Kurgja õuelaulik
Pöörde Rein Tomson
Kuigi Pöörde peremees kunagi kivi le ei istunud ja keelas selle ka lastel ( Tori mees ütleb: "Kibi oo kõba ja mürgine" -R. T, ) meenutab istuja omaaegset vabatalupoja seisusest päriskoha pärisperemeest, kes pärast kesakündi ja enne külile seamist(tm. enne külvile seadmist-asumist-R.T. ) aru peab.
Nagu ütleb Kurgja-mees C. R. Jakobson: "Ta arvab järele-see on mõistliku põllumehe proovikatse" (vt. C. R. Jakobson.1869, "Teadus ja Seadus põllul", lk. 10.-R.T.)
Muheda olekuga, tolmatsi mütsiloduga ja kadakase karjase kepiga ( täpselt sama laadi kepp oli mul lapsepõlves karjakuninga ameti au ja uhkuse üks tunnuse märkidest lepakoorest pasuna kõrvas ehk kõrval).
Päevapiltnik on hästi tabanud vana mehe talupojalikult rikka olemuse, seesmise rahu ja mõtete kogumise enne jakobsonlikku EDASI TÕTTAMIST.
Veel kord palju õnne Suursünnipäeva pidajale, Elmar Tampõld´ile!
Tuhat tänu päevapiltnikule, Jüri Kivimäe´le õnnestunud reportaažfoto eest!
Lugupidamisega
Õpetud istooriker
Kurgja õuelaulik
Pöörde Rein Tomson
Tänud Jüri Kivimäele väärika ülevaate eest. Tore siin eestis olles seda ka lugeda. Veel paljud õnnesoovid ning kiitused Elmar Tampõllule - mees kes oma tegudega eestlaste jälgi Torontos kindlustab.
On rõõm teada saada loova vaimu ja tegijakäega eestlasest.
Palju tänu, Elmar Tampõld!
Suur tänu Jüri Kivimäe´le ilusa õnnesoovijutu eest!
Lugedes selle kirjatüki kokkuseamisel kasutatud (võõr)sõnade hoolsat valikut tuli silme ette viieteistkümne aasta tagusest arhivaarileiva söömise ajast arhivaari, ja ajaloolaste koolitaja Jüri Kivimäe nägu.
Kui on tegu Pärnu Linnaarhiivis töötanud esimese ja viimase teadusliku arhivaari JAAN OLVET´i ( on pidanud loenguid ka Toronto Ülikoolis ) õepojaga, siis tervitan, tänan ja õnnitlen teda!
Omal ajal lõin ma Pärnu linnaarhiivis arhivaar-metoodikuna töötades Pärnu Linnaarhivaar Jaan Olveti isikufondi.
Hiljem, korduvalt koondatuna ja taas tööle ennistatuna,- fondihoidjaks alandatuna- täiendasin fondi hoidla makulatuuri hulgast ja antikvariaadist leitud käsikirjaliste jt. materjalidega. Seda Kalju
Idvandi rangest käskkirjalisest keelust hoolimata.
Mõned dokumendid ja nende mustandvariandid õnnestus isegi publitseerida ( vt. R. Tomson ja T. Tomson 1999 "Pärnu Linnaarhivaar Jaan Olvet". Tori Virula koolli kroonika , form. A4, lk. 40...52)
Rein Tomson
klassikalise ülikooli haridusega ja aspirantuuri koolitusega ajaloolane-humanitaar
Palju tänu, Elmar Tampõld!
Suur tänu Jüri Kivimäe´le ilusa õnnesoovijutu eest!
Lugedes selle kirjatüki kokkuseamisel kasutatud (võõr)sõnade hoolsat valikut tuli silme ette viieteistkümne aasta tagusest arhivaarileiva söömise ajast arhivaari, ja ajaloolaste koolitaja Jüri Kivimäe nägu.
Kui on tegu Pärnu Linnaarhiivis töötanud esimese ja viimase teadusliku arhivaari JAAN OLVET´i ( on pidanud loenguid ka Toronto Ülikoolis ) õepojaga, siis tervitan, tänan ja õnnitlen teda!
Omal ajal lõin ma Pärnu linnaarhiivis arhivaar-metoodikuna töötades Pärnu Linnaarhivaar Jaan Olveti isikufondi.
Hiljem, korduvalt koondatuna ja taas tööle ennistatuna,- fondihoidjaks alandatuna- täiendasin fondi hoidla makulatuuri hulgast ja antikvariaadist leitud käsikirjaliste jt. materjalidega. Seda Kalju
Idvandi rangest käskkirjalisest keelust hoolimata.
Mõned dokumendid ja nende mustandvariandid õnnestus isegi publitseerida ( vt. R. Tomson ja T. Tomson 1999 "Pärnu Linnaarhivaar Jaan Olvet". Tori Virula koolli kroonika , form. A4, lk. 40...52)
Rein Tomson
klassikalise ülikooli haridusega ja aspirantuuri koolitusega ajaloolane-humanitaar
Teadaanded
TRENDING
