Küsimus, mis jäi mind painama Margit Sutropi sõnavõtust saates “Vabariigi kodanikud”. Siis veel vihjed, et ebastabiilsus Eestis on mõnede meie naabrite huvides (teadagi, millisest naabrist käib jutt). Oravate ähvardav retoorika, et kas protestijad tahavad astmelist tulumaksu. Sarnast retoorikat kogesin möödunud nädala reedel Reformierakonna seminaril “Vabadus ja vabaturumajandus”. Taas hirmutamine ja sildistamine!
Ka meeleavaldustel kasutatud silti “Aitab valelikust poliitikast!” on väga raske täita sisuga. Poliitikad, sealhulgas näiteks astmelise tulumaksu kehtestamine, ei ole määratletavad valeliku või tõesena. Poliitika saab meeldida või mitte meeldida. Nende õigsusesse saab uskuda või mitte uskuda.
Ununema hakkab, millest see kõik algas. Aastaid andis ajakirjandus häiret, et poliitiliste otsuste elluviimisel (nii riigi kui omavalitsuse tasandil) tekivad kummalised kalded kellegi kasuks. Maadevahetus, roheenergiatasud, vara võõrandamised, detailplaneeringud ja suunatud pakkumised riigihangetel...
Kasutades Valdo Randpere sõnu, siis tihti on need kõverdumised Väikse Grupi huvides. Ei ole usutav, et nende protsesside võitjad ja erakondade suurannetajad kattuvad juhuslikult. Kontrollimatu on, kust tuli (äkki tuleb veel?) erakondadesse “ämmastav raha” ja milliseid teeneid annetajale vastu lubati. Kraad kangemad on “idaraha” ja välismaal registreeritud fondide summad.
Olen püüdnud korduvalt aru saada, kui palju on peidetud valitsevate parteide sõdureid ja toetajaid maksumaksja palgale. On see alles rägastik! Tagasihoidlikul hinnangul on selliseid inimesi juba tuhandeid.
Veel kord: valelik ei ole poliitika, vaid valelikud on inimesed! Eesti demokraatiat ei ohusta seaduste täiuslikkus või puudulikus, vaid poliitikute seas leviv mõtteviis, et seaduste piisav tundmine aitab seadusest mööda minna! Justiitsminister tunneb seadusi väga hästi!
Janek Luts
http://www.ekspress.ee/news/ar...
