Tänasel päeval kehtib Eestis juba üpris tugev Hasartmänguseadus, mis on aastaid reguleerinud hasartmänguturgu, kehtides nii spordiennustusmängudele kui ka loto- või kasiinomängudele. 2009. aastast kehtinud seadus on olulisel määral piiranud hasartmänguturgu, kuid samaaegselt on tööstus muudetud Eesti mängijatele turvalisemaks.
Hasartmänguseaduse alusel peavad hasartmängukorraldajad saama ametliku tegevusloa, mille väljastajaks on ei keegi muu kui Eesti Maksu- ja Tolliamet. Ilma ametliku hasartmängukorralduse litsentsita ei tohi ettevõte eestlastele õnnemänge pakkuda. Litsentsi saamise kadalipp pole sugugi kiire, lihtne ega odav: hasartmängukorralduse tegevusloa saamiseks läbib ettevõte ja sellega seotud isikud range taustakontrolli ning seejuures tuleb tasuda viiekohalise suurusjärguga riigilõiv. Kasiinomängude või spordiennustuste korraldaja peab lisaks tagama oma tarkvara turvalisuse, läbipaistvuse ja õigluse - kõik see on kehtivas Hasartmänguseaduses ka rangelt reglementeeritud.
Tõsi on see, et viimase 5 aasta jooksul on Eestisse lisandunud hulgaliselt uusi veebikasiinosid, mis on saanud ametliku heakskiidu ning omavad uhkelt Eesti tegevuslubasid. Mõned Eesti litsentsiga online kasiinod on näiteks TonyBet, Paf, Optibet või mõned vähemtuntud nimed nagu Posido, HappySpins või Winnerz. Kuigi nimesid lisandub hulgaliselt iga aasta, ei tähenda see veel sugugi seda, et Eesti seadusandlus oleks muutunud kuidagi lihtsamaks või litsentsi saamine oleks ülemäära kerge. Eesti on endiselt üks vähestest Euroopa Liidu riikidest, kus kasiinomängude korraldajad saavad hankida ametliku tegevusloa, olles seejuures kohalike ametiorganite järelevalve all. Nii mõneski liikmesriigis on endiselt kas puudulik või lausa olematu hasartmänguseadus, rääkimata veel seaduse rangusest.
Uus koalitsioon on mõelnud eriti just päitsed pähe panna spordiennustusmängudele, mille reklaamid on hetkel rohkem levinud kui tüüpilised slotimängureklaamid. Suurem osa hasartmängudest on juba karmide reklaamipiirangute all, seega on koalitsiooni mõte laiendada reklaamiseadust rangemalt ka spordipanustamisele.
Paraku võib aga spordiennustuskontorite reklaamipiirang tuua kaasa mitmeid ebameeldivaid tagajärgi. Mitmed eksperdid on avaldanud muremõtteid, leides, et piirang toob kaasa kas varjatud reklaamimise või võtab sisuliselt rahalisi vahendeid sporditiimidelt, kes hetkel toetuvad suurel määral spordipanustamiskontorite sponsorlusele ja koostöödele.
Reklaamipiirang võib aga tähendada, et spordimeeskonnad ei saa enam samaväärset toetust ennustusportaalidelt, mis paraku lööb vaid kaikaid kodarasse niigi keerulises olukorras väiksematele sporditiimidele. Hasartmängude Korraldajate Liidu direktor Tõnis Rüütel sõnas paari kuu eest, et reklaamikeeluga kahjustatakse Eesti spordiliigade ja kultuuri toetamist, ehkki Eestis kehtib juba tugev regulatsioon.
Reklaamispetsialistid on jällegi leidnud, et otsese reklaamipiirangu korral võidakse leida varjatud reklaamivõimalusi või liigutakse reklaamiga rohkem otseturunduse ning sotsiaalmeedia poole, kus on turunduse jälgimine märksa keerulisem.
Samuti võib ka juhtuda, et kui hetkel toetavad hasartmängukorraldajad meeleldi Eesti firmasid ning teevad koostööd erinevate reklaamitootjate või muude seotud ettevõtetega, on nad reklaamipiirangu korral sunnitud liikuma väljaspoole Eestit, mis toob paratamatult kaasa reklaamitulu vähenemise üleriigiliselt. Hasartmängukorraldajad, kes ostavad hetkel reklaamipinda kas või erinevates meediaväljaannetes kümnete tuhandete eurode eest, on piirangute korral sunnitud oma raha viima mujale. Tulemusena kannatavad nii väljaanded kui ka kaudselt kogu ühiskond, kuna alaneva reklaamikäibe tõttu väheneb ka maksusumma.
Hetkel on Riigikogu toetanud hasartmängude maksumäära tõstmist, ent reklaamipiirangute osas on olukord lahtine. Spordi- ja kultuurisektor saab seni aga loota, et isegi, kui piiranguid lisandub, jääb olukord piisavalt soodsaks, võimaldades hasartmängukorraldajatel tegutseda Eestis edasi viisil, mis suudaks ühtaegu toetada nii ühiskonda kui ka spordisektorit jätkusuutlikult.
