Lootsin ikka, et nüüd, kus see presidendi valimise möll möödas, saab ometi natuke rahu, et ei pea enam lugema neid vastastikuseid sõimamisi ja poripildumisi. Tunneme natuke aega ead meelt, et uus ja noorem mees on pumba juurde pääsend ja vaikselt loodame, et ehk mõistab pumbata kah. Aga pauk tuli sealt, kust oodata ei osand.
Eks Ärman-poiss oli teind selle saatusliku vea, et oli näidand vana Kustale kah seda hinternetti ja see muidugi akkas sealt igasugu asjasi välja lugema ja neid oma isikliku tollipulgaga mõõtma. Kõlistas mulle, ise ähmi täis, et tuleb kohe kahe pere konverents kokku kutsuda, teisi usaldada ei saa, ja seekord naistele kah sõnaõigus anda, muidu jääme vähemusse.
Tulidki Viiuga meile ja ühe eestimaise lehe artikkel oli Kustal näpu vahel. Sealt ta akkas meile parakrahve ette lugema ja neid kohe kommendeerima. Artikkel oli ilvestest ja nigu me teame, on vastsel presidendil just nisuke nimi. Kusta luges: Ilvesed käivad tihti mööda teiste loomade radasid, ning avaldas kohe kartust, et ehk see valitud Ilves akkab kah vanu kommude sissetallatud radasid tallama, ühesõnaga — kõik jääb vanaviisi. Viiu napsas lehe ja luges omakorda: Ilves nagu kiskjad üldse, on värvipime. Kusta pistis kohe, et no ega siis punane värv teda ei ärrita. Luges ise edasi: Ei ole täpselt teada, kui pikk on ilvese mälu. Selle peale arvas Kata, et ega ta siis varsti ei mäleta, mida rahvale lubas, kui valitud sai. Viiul oli veel üks mure ja nimelt, et ilves pidi olema kange jäneseid murdma. Ütles, et taevas tänatud, et see Kadriorg Talinas on, sealt ta ehk ei pääse kohe selle Tartu kena linnapea Laine kallale. Ehk annab sellele aega uuesti mehele minna ja nime ära muuta, siis pääseb eluga.
Ärman oli sohvriks kaasas ja seni viisakalt vait old, aga nüüd poetas oma trumpässa lauanurgale. Küsis süütu näoga, et kas te teate kah, miks see Inglise kuninganna Eestimaale tuleb. Et tema olla kuulnud, et kavatseb Ilvese Rüütliks lüüa. Sa kuramus, vat see oli alles pomm. Olime kõik tükikese aega vait ja seedisime seda uudist. Et kui see juhtub, siis on tõesti kõik jälle vanaviisi.
Kusta arvas lõpuks, et eks need inglase-raisad ole kogu aeg venelastega kokku mängind. Oleks seda teand, oleks võind ju ise kohe Rüütli Ilveseks lüüa, oleks kogu valimise jant ära jäänd, ulk raha ja albu sõnu kokku oitud. Nüüd pole muud kui vahi lakke ja sülita nii et auk põrmandas.
Mina ei lausund midagi, aga mõtlesin vaikselt, et Rüütel ikka jusku sai lüüa küll ja kõige valusamalt lõid teda ta oma mehed. Ei löödud teda Ilveseks ega lombakaks, aga mats oli nisuke, et ei ta enam tõuse. Katsume meie oma valitud kiskjaga läbi ajada, ehk akkab ikka vaenlasi murdma ja mitte omi.
Karla kalendrisaba: Valimisjärgne konverents
Meelejahutus | 06 Oct 2006 | Kargu KarlaEWR
Meelejahutus
TRENDING
