Tänases lehes leiab lugeja Virumaa Teatajas ilmunud intervjuu shveitsi neiu Naomi Richtneriga, kes vahetusõpilasena on suutnud 9 kuuga ära õppida eesti keele. Oli ka võimalus lugeda Naomi grammatiliselt pea laitmatut kirja ühele Toronto eestlasele. Naomi põrmustab väited, nagu oleks eesti keel erakordselt keeruline ja välismaalasel seda võimatu selgeks saada.
On kevad ja koolide lõpu aeg. Rõõm tõdeda, et siinse eesti kooli juhtkond ja õpetajad on teinud oma parima — õieti kõik võimaliku ja võib-olla isegi rohkem — meie noorte keeleoskuse süvendamiseks. On lihtsalt haruldane kuulda tublisid noori kõnelemas ja esinemas eesti keeles. Olgu selle eest tänatud kõik eesti koolide pedagoogid! Küllap tuleks nendegi noorte keeleoskuse arengule suureks kasuks elada mõnda aega Eestis, puhtalt eestikeelses keskkonnas. Kas keegi teab, kuidas see praktiliselt teostatav oleks ja kes sellega peaks tegelema?
Üks möödunudnädalane eesti uudis räägib, et Lasnamäe Mehaanikakooli direktor ja linnavolikogu saadik Vladimir Belõi ei suuda eesti keelt kõnelda nõutaval tasemel; ta on mitu korda eksamil läbi kukkunud ja kaotab nüüd kehva keeleoskuse tõttu oma töökoha. Uudisest ei selgu, kui kaua hr. Belõi on Eestis elanud, aga võib arvata, et uustulnukas ta just pole. Mis see siis on — eriline andetus või midagi muud? Üpris raske on uskuda, et intellektuaalselt küündimatu isik määrati koolijuhiks.
Paratamatult jääb mulje, et paljud Eesti muulased pole kas laiskusest, hoolimatusest või shovinistlikust ülbusest suvatsenud riigikeelt isegi mitte algtasemel omandada. Kas äkki ei juhata sellesama suurvene ülbuse paralleelniidid meid Tõnismäele pronksmehe juurde, kus venelased järjest sõjakamalt endast märku annavad?
Paljudele on nüüd halvaks uudiseks, et Eesti Riigikogusse on jõudmas uus keeleseaduse eelnõu, mis annab seadusliku aluse võtta tegelikkusele mittevastavad vanad keeletunnistused ära. Selgus nimelt, et ca 2/3 keeletunnistustest on kehtetud, sest nende omanikud ei oska nõutaval tasemel eesti keelt. Keeleinspektsiooni andmetel ei oska praegu tuhanded mitte-eestlastest töötajad (teenindajad, turvamehed, tervishoiutöötajad, õpetajad jt) vajalikul määral riigikeelt. Uue seaduse vastuvõtmise korral saab keeleinspektsioon selliseid inimesi korduseksamile saata.
Euroopa Liitu (EL) astumise eel jäeti keeleseaduse rakendamine mõnel määral unarusse, et vältida süüdistusi liiga range suhtumise pärast muulastesse. Seda olukorda tuleb nüüd parandada. Samas on ühinemine EL-iga kaasa toonud aga uue probleemi: vene keelt kõnelevate töötajate kõrval on Eestisse ka teistest riikidest saabunud teenindussfääri tööle välismaalasi, kes ei kõnele riigikeelt. Keeleseadus kehtib aga nendegi kohta.
Olukorras, kus pessimistid ennustavad eesti rahvuse kadu, peaks kõik emakeelega seonduv olema igale eestlasele esmatähtis, meile siin kaugel ka.
Juhtkiri: Eesti keel, emakeel, riigikeel (4)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Artikli lõpplause mõte on väga õige. Nimelt tõesti peaks igale eestlasele olema esmatähtis kõik emakeelega seonduv. Aga siit vaadatuna tundub, et väliseestlased muretsevad selle pärast rohkem ja on palju suuremad patrioodid kui Eestis elavad eestlased. Siinsete eestlaste mentaliteet teeb küll minule tõsist muret. Vohab kadaklus. Tallinnas ringi vaatates näeme, et suur osa reklaamist ei ole mitte eestikeelne, vaid ingliskeelne. Seega leidub meil hulgaliselt inimesi,kes eelistavad võõrkeelt oma emakeelele. See aga on ääretult ohtlik eesti keele püsimajäämisele. Kust tulevad ja kuidas tekkivad säärased väärastunud mõtlemsviisiga inimesed? Mina siin vastust ei tea, aga igal juhul on see ääretult kurb, et eesti rahvas on unustamas oma põhiväärtusi: oma kultuuri, keelt, esivanemate traditsioone.
Täpsed andmed muidugi puuduvad, ja võin ka kindlasti nõustuda, et kui ema on eestlane, siis on kergem lapsel omada seda keelt. Tunnen isiklikult mitmeid perekondi, kus isa on eestlane, ja lapsed on temalt keelt õppinud. See nõuab tugevat tahtmist ja disipliini, aga see on täielikult võimalik.
Noored isad - see on teile "challenge'iks". Kui teie lapsed õpivad teilt eesti keele, siis on nad eluks ajaks teile tänulikud, sest te olete nendele avanud uksed nende rahvusele, mis muidu neil pole ligipääsev.
Noored isad - see on teile "challenge'iks". Kui teie lapsed õpivad teilt eesti keele, siis on nad eluks ajaks teile tänulikud, sest te olete nendele avanud uksed nende rahvusele, mis muidu neil pole ligipääsev.
Oleneb muidugi kas segaabielus on ema eestlane või hoopis isa. Kui on isa, siis vaevalt küll on suurt lootust et lapsed miskit sellest "eesti värgist" suurt teavad! Selle kohta võiks isegi natuke statistikat teha, juhul kui pole siiamaani midagi teada. Aga muidugi Kanadas inglise keel ruulib, ja selle vastu ei saa midagi teha. Eks sellel keelel on muidugi oma võilud ja mugavused, aga tore et mõnedki noored eestlased peavad lugu oma esivanemate kultuurist.
Arvamus
TRENDING
