Jaak Valge: eestikeelsele õppele üleminek, riigikeele oskus ja massiimmigratsioon (1)
Eestlased Eestis | 22 Jul 2022  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Eksamite infosüsteemi järgi sooritas 2021. aastal eesti keele kui teise keele riigieksami 3204
gümnaasiumi- ja põhikooli lõpetajat. Neist 1936 ehk peaaegu 2/3 pälvis eesti keele oskuse taseme B1. Järelikult jäi 1268 sooritust sellest allapoole.

Tase B1 tähendab, et suheldakse üsna hästi, kuigi uutes olukordades tehakse vigu ja sõnavara napib. Ehk teisisõnu, seda võiks juba pidada eesti keele oskuseks.

Kui 2030. aastaks minnakse üle täielikult eestikeelsele õppele, siis peaksid ka need õpilased, kes jäid praegu allapoole B1 taset, edaspidi eesti keele selgeks saama. Seega peaks koolisüsteemi kaudu meile edaspidi igal aastal juurde tulema umbes 1200—1300 eesti keele oskajat rohkem kui seni. See on muidugi iseenesest tervitatav.

Eesti keelt õpivad ka täiskasvanud ning haridus- ja noorteameti andmetel sooritas 2021. aastal eesti keele B1 tasemeeksami 1109 täiskasvanut. Tõenäoliselt sai eelmisel aastal eesti keele selgeks ka neid inimesi, kes tasemeeksamit ei sooritanud, aga vaevalt, et oluliselt rohkem, kui neid, kes olid küll B1 taseme eksami sooritanud, ent eesti keelekeskkonnast eemal olles keeleoskuse taas minetasid.

Et eesti keele omandamise tempo on olnud väga aeglane, tõestavad ka rahvaloenduste andmed: kui sajandivahetusel oskas eesti keelt 38 %, siis 2011. aasta loendus näitas teiskeelse rahvastiku eesti keele oskuseks 44 %. 3 Kasv vaid 6%, hoolimata sellest, et neil aastail asus meile uusi umbkeelseid võrreldes praeguse ajaga väga vähe.

Viimastel aastatel on immigratsioon aga järsult suurenenud. 2021. aastal asus meile püsielanikuks 7917 Venemaa ja Ukraina ning muude riikide (Valgevene ja peamiselt Aasia ning Aafrika maad) kodanikku, lahkus aga 2297. Seega jäi meile püsivalt elama 5620 nende riikide kodanikku rohkem, kui lahkus.

Vaevalt küll, et neist uutest püsielanikest kuigi paljud eesti keelt oskasid. Seega õpetasime eelmisel aastal eesti keele selgeks umbes 3000 või pisut enamale inimesele, juurde tuli aga tugevasti üle 5000 umbkeelse.

Reformierakond surus aga maikuus läbi seadusemuudatused, mis teevad immigratsiooni veel atraktiivsemaks. Mõistuspärane on arvata, et rändetulv Eestisse ongi edaspidi veel suurem. Euroopas on ainult üks riik, kus riigikeele oskus on madalam kui Eestis – nimelt Moldova.

Ent ainult eestikeelsele õppele üleminek meie olukorda ei paranda. Isegi kui kõik koolid eestikeelseks muuta ning eeldada, et Ukraina põgenikud lahkuvad peale sõja lõppu, aga immigratsioonireeglid samaks jätta, võib 2021. aasta andmete alusel hinnata, et umbkeelseid tuleb meile edaspidi aastas umbes kaks korda rohkem, kui saab olema neid, kellele eesti keele selgeks õpetame. Väheusutav, et me ka täiskasvanute keeleõppes mingi totaalse revolutsiooni suudame korraldada.

Seepärast tuleb esmalt lõpetada massiimmigratsioon, sest vastasel korral – isegi kui eestikeelsele õppele üleminekuga tõsi taga on – riigikeele oskus Eestis ei parane, vaid vastupidi, läheb aina halvemaks.

Sisserände piiramisest pole aga valitsusleppes kriipsugi, sestap tuleb ka samas dokumendis eesmärgiks seatud rahvuskultuuri väärtustamist ja põhiseaduse vaimu järgmist pidada tühja tuule tallamiseks ja/või valijate ninapidivedmiseks. Küll aga liigume jõudsalt Moldovaga kohtade vahetamise poole.


Jaak Valge, Riigikogu liige (EKRE)

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
vaatleja26 Jul 2022 02:41

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Eestis
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus