Ilves: ÜRO rahutagamise võimalused hakkavad ammenduma ERR
Kuumad uudised | 25 Sep 2010  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
President Toomas Hendrik Ilves ütles ÜRO Peaassambleel kõneldes, et ÜRO võimalused rahutagamise vallas hakkavad end ammendama ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu roll õigluse jaluleseadmisel peab kasvama.

"Alates hetkest, mis ÜRO põhikiri 65 aasta eest vastu võeti, on ÜRO panustanud üleilmse rahu ja julgeoleku tagamisse. Organisatsiooni rahumissioonide eelarve on alates 1991. aastast kasvanud enam kui viisteist korda suurenenud," rääkis president Eesti aja järgi läinud ööl peetud kõnes.

Ta lisas, et ÜRO aktiivse ja mitmekülgse osaluseta oleks seis praegustes suuremates kriisipiirkondades Sudaanis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja mujal hoopis keerulisem.

"Siiski tuleb tõdeda, et arvestades ÜRO ühtekokku 15 käimasolevat sõjalist ja 12 poliitilist operatsiooni, hakkavad organisatsiooni võimalused end ilmselgelt ammendama. Me vajame reforme rahutagamisoperatsioonide tõhustamiseks ja regionaalsete tasakaalustavate jõudude mõju kasvatamiseks," rääkis Ilves.

President rõhutas, et Eesti on vabatahtlikult suurendanud oma panust ÜRO rahutagamisjõudude eelarvesse. "Oleme seda joont järginud viimased kümme aastat ega loobu sellest ka edaspidi," märkis ta.

Eesti täidab milleeniumieesmärke konkreetsete projektidega

President Ilves kinnitas, et Eesti püüab omalt poolt panustada ÜRO milleeniumieesmärkide saavutamisse konkreetsete projektidega, tuues näiteks Afganistani.

Ilves ütles, et lisaks julgeoleku tagamisele rahvusvahelistesse julgeolekujõududesse (ISAF) kuuludes, viib Eesti Helmandi provintsis ellu ka tervishoiu- ja haridusprojekte ning annab Afganistani parlamendile nõu näiteks elektroonilise hääletussüsteemi loomise vallas.

"Eesti toetab sealseid üleminekuprotsesse, mille hulgas on ka julgeoleku tagamisega seotud ülesannete järk-järguline üleandmine Afganistani võimudele. Sellistel protsessidel peab olema kindel tähtaeg, see üleminek peab olema pöördumatu," kõneles Ilves.

Õiglust jalule seadmata võivad soovid luhtuda

Ilves rõhutas taas ka tugevat toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Lisaks tuleb tema hinnangul väga tõsiselt tegelema humanitaarprobleemidega.

"Me peame tõsiselt ja praegu tegelema Gruusia humanitaarprobleemidega, eeskätt sellega, et põgenikud ja ümberasustatud isikud saaksid naasta turvaliselt ja väärikalt oma kodukohta. Me peame tagama humanitaartöötajate ja rahvusvaheliste vaatlejate ligipääsu konfliktikoldesse. Lisaks tuleb tagada liikumisvabadus kõigile inimestele, kes elavad Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud piirides," kõneles ta.

Ent õiglust jalule seadmata võivad kõik katsed kestva rahu tagamiseks osutuda presidendi sõnul asjatuks.

"Sellest tulenevalt tõstan esile tänavu juunis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma Statuudi ülevaatekonverentsil vastu võetud muudatusotsust, mis annab kohtule võimaluse agressioonikuritegu menetleda. Eesti toetab täielikult rahvusvaheliselt kriminaalõigust, milles kannab keskset rolli sõltumatu ja tõhus Rahvusvaheline Kriminaalkohus," sõnas Ilves.

Digitaalse lõhe ületamise akadeemia

President peatus ka IT-valdkonnal, märkides, et Eesti eksperdid nõustavad praegu paljude riikide valitsusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste (IKT) lahenduste väljatöötamisel.

"Koostöös ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) ja Avatud Ühiskonna Instituudiga oleme asutanud eraldi akadeemia arengumaade nõustamiseks ja koolitamiseks e-riigiga seotud rakenduste väljatöötamisel ja IKT kasutamiseks avalike teenuste pakkumisel. Olen veendunud, et mida edukamad me oleme digitaalsete lõhede ületamisel, seda kiiremad ja püsivamad on ka meie ühised majanduslikud edusammud," selgitas president.

Toimetas Merili Nael

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Kuumad uudised
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus