Eestis on ikka veel mitmetes paikades kesksetel kohtadel alles ausambad ja mälestusmärgid Eestit vallutanud Punaarmee sõduritele. Need matmispaigad on üldiselt Kaitseministeeriumi hallata. Peale Vene invasiooni Ukrainasse on pea iga nädal tulnud Kaitseministeeriumile mõne omavalitsuse palve matta ümber punamonumendi alla jäetud nõukogude sõdurid. Põhjendused on üldjuhul sarnased. Seaduse järgi maetakse säilmed ümber siis, kui need on ebasobivas kohas, näiteks pargis, mõnel muul haljasalal või kohas, kus toimuvad massiüritused.
Nii ütles ka Nõo valla majandusosakonna juhataja Sven Tarto, et vallasüdamesse sõjahaud lihtsalt ei sobi. "Tänane koht on avalikult kasutatavas pargis, kust käib päris palju inimesi läbi. Ta on kooli ja muusikakooli vahelisel alal, kus lastel on kehalise kasvatuse tunnid," sõnas Tarto.
Paberite järgi on kuue kivitahvli all 66 inimese säilmed. Nõo valla hinnangul on nende koht kohalikul kalmistul. Tarto sõnul andis Ukraina sõda kaitseministeeriumi poole pöördumiseks viimase lükke. "Ideena on ta natuke varem ka läbi jooksnud, aga ta ei ole nii oluliselt päevakorras olnud," ütles Tarto.
Millal Nõos kaevama hakatakse, pole veel teada. Aga otsuse, et säilmed tuleb ümber matta, tegi sõjahaudade komisjon ja siis kaitseminister juba läinud nädalal. Samas dokumendis otsustati ka Võsu, Pärnu, Emmaste ja Rakvere ümbermatmised. Rakveres algasid tööd kolmapäeva varahommikul.
Ümbermatmist korraldava Eesti Sõjamuuseumi juhi Hellar Lille sõnul on iga haud omamoodi projekt ning kunagi ei tea, mida oodata. Näiteks juunis ära viidud Otepää monumendi alt ei leitud ühegi inimese säilmeid.
"Eks esimesed matmised annavad ka suurema praktika, et me suudame edaspidi paremini plaanida seda, kui palju meil on vaja sinna tööjõudu ja tehnikat," selgitas Lill. "Siis me oskame plaanida ja küsida eelarvevahendid ja siis on otsustamise koht, et kas suurendada meie personali või siis palgata firma läbi riigihanke."
Haudadele püstitatud monumente võib oodata erinev saatus. Näiteks Rakvere monumendi sai sõjamuuseum endale. Nõo kiviplaadid on Sven Tarto sõnul mõrased ja nende saatus veel selgub. Võib-olla lähevad need koos säilmetega kalmistule.
Võsu monumendil aga on lisaks nimedele hoogne sõnum, kus tehakse juttu igavesest aust ja fašistlikest röövvallutajatest. Haljala vallavanema Anti Puussepa sõnul ei tea ka nemad, mida monumendiga edasi teha. Esialgu jääb see lihtsalt hoiule.
Allikas: ERR
Eestis liigutatakse punasõdurite sõjahaudu (2)
Eestlased Eestis | 13 Jul 2022 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eestlased Eestis
TRENDING
