Eestis paiknevate mälestusmärkide ja hauatähiste kaardistamise ning hindamise tulemustest rääkisid täna pressikonverentsil riigisekretär Taimar Peterkop, riigikantselei punamonumentide töörühma juht Asko Kivinuk ja hindamise alamtöörühma liige ajaloolane Meelis Maripuu. Ühtlasi tutvustasid nad avalikkusele neutraalse hauatähise kujundust.
Töö käigus kaardistati ebasobilike sümbolitega tähistatud hauatähised või mälestusmärgid ja selgitati välja, kellele need kuuluvad. Ühtlasi pidi töögrupp välja töötama teisaldamist või kõrvaldamist toetava õigusliku aluse ning viimaks väärikalt ja lugupidavalt Eesti avaliku ruumi neist puhastama.
Kokku kaardistas töörühm 322 monumenti, millest eemaldada või asendada tuleks 244. Käesolevaks hetkeks on neist juba eemaldatud 56.
Neutraalseks hindas töörühm 74 monumenti. Neli monumenti vajavad eraldi käsitlust ja need asuvad kaitseväe kalmistul ja Maarjamäel.
322 monumendist oli sõjahaud+mälestisi 213, sõjahaud+kunstimälestisi kaks, mälestusmärke 96, mälestustahvleid viis ja muid monumente kuus.
Neist munitsipaalomandis oli 163, riigiomandis 60, eraomandis 87, segaomandis viis, riigi- ja munitsipaalomandis ühiselt üks (Maarjamäe kompleks) ning kuue puhul on omand veel selgitamisel.
Riigikantselei juurde moodustatud töörühm oli täienduseks kaitseministeeriumi juures tegutsevale sõjahaudade komisjonile, mis tegeleb ainult avalikus ruumis paiknevate sõjahaudade ümbermatmisega, kuid ei keskendu okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamisele või kõrvaldamisele.
Töörühm lõpetab tegevuse 30. novembril. Täna avaldati Riigikantselei kodulehel kaardistatud objektide nimekiri koos hindamise alamtöörühma poolt antud soovitustega.
Eestis avalikustati punamonumentide nimekiri. Mis eemaldatakse, mis jääb alles? (1)
Eestlased Eestis | 23 Nov 2022 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eestlased Eestis
TRENDING
