Eesti Raudtee taasriigistamine maksab 2,35 miljardit krooni ETV24

Kuumad uudised | 18 Oct 2006 | EWR

Majandusministeeriumis parafeeriti leping 66% Eesti Raudtee aktsiate riigile tagasiostmisest hinnaga 2,35 miljardit krooni.
Parafeeritud lepingud saadetakse valitsuskabinetile heakskiitmiseks, misjärel saab lepingud allkirjastada. Leping jõustub pärast lisaeelarve vastuvõtmist Riigikogus, kuna taasriigistamine rahastatakse lisaeelarvest, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Enne enamusaktsiate omandiõiguse ületulekut kinnitatakse ka Eesti raudtee 2004. ja 2005. aasta majandusaasta aruanded ilma müüja Baltic Rail Services (BRS) poolt varem nõutud varade ümberhindluseta ning jagatakse dividendid – BRS soovib saada 150 miljonit krooni dividende. Mõlemad pooled on lubanud loobuda kõigist vastastikustest nõuetest.

Vastavalt BRSi esindaja AS Suprema Securities poolt valitsusele 6. septembril esitatud pakkumisele oli läbirääkimiste eelduseks, et kompensatsiooni suurus erastamislepingu lõpetamisel riigile üleantava Eesti Raudtee enamusaktsiate eest on 2,35 miljardit krooni. "Tegemist on nn võta või jäta pakkumisega ehk kokkuleppehinnaga, hind oli läbirääkimiste eeltingimus," ütles riigipoolseid läbirääkimisi juhtinud majandusministri nõunik Heido Vitsur.

Leping on BRSi soovil aasta aega konfidentsiaalne, välja arvatud andmete osas, mida tuleb avaldada vastavalt seadusele.

14. septembril otsustas valitsus alustada BRSi esindaja ASiga Suprema Securities läbirääkimisi AS Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamislepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel.

Majandusministri Edgar Savisaare hinnangul oli kõnelustel erimeelsusi, kuid neid on analüüsitud ja jõutud kompromisslahendusteni. "Läbirääkimised olid pingelised ja ka aega nõudvad, " ütles BRSi poolne läbirääkija Priit Koit. "Kumbki pool ei saavutanud sajaprotsendiliselt oma tahtmist, kuid lõplik kompromiss oli professionaalne ja arvestas nii mõlema poole kui ka Eesti Raudtee arengu huve."

Vitsuri sõnul on juba olemas investeeringute kava. "Me tahaksime kindlasti, et rohkem hakkaks arenema ka Eestis reisiliiklus, et korda saaksid platvormid, et raudteel reisirongid sõidaksid mitte 40 kilomeetrit tunnis mõnes kohas, vaid üle saja kilomeetri tunnis," ütles ta Aktuaalsele kaamerale.

Vitsur avaldas lootust, et valmiks Koidula piirijaam. Ta kordas varemöeldut, et Eesti Raudtee ei vaja investeeringuteks raha riigieelarvest, sest on ise suuteline piisavalt teenima.

Thomas Mell, Laura Raus

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)