Eesti koorekiht pidutses koos Läti riigijuhtide ja diplomaatilise korpusega Läti ajakirjandusel keelati vastuvõtule tulla. Artikkel FB
Kultuur | 12 Jun 2018  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2018/06/51791_001_t.jpg

Üks häbilugu teise otsas...
- Eesti koorekiht pidutses koos Läti riigijuhtide ja diplomaatilise korpusega peale "Krati" (sic!) esietendust Läti rahvusooperis (eelarve koos piletitega 8000 eurot). Läti ajakirjandusel keelati vastuvõtule tulla.
- Teine Eesti ehk Riia eestlased olid VEF-i stalinstlikus kultuuripalees. Eelarve 2500 eurot. „Oli kaks torti: potisinine-kakapruun-valge võileivatort ja sinimustvalge magus tort. Ja natuke veini ja viina. Vanemad ja rikkamad inimesed loobusid söögipoolisest, et nooremad üliõpilased ikka süüa saaksid.” "Keset Eesti hümni mängimist ütles võimas helitehnika üles ja piinlikkus üha süvenes."
---------------------------------
Riia eestlased tundsid end tõrjutuna. Saatkond keelas Läti meedial suurt pidu kajastada.

Eesti Vabariigi veebruarikuine aastapäev on Riias igal aastal oodatud suurejooneline sündmus. Eesti saatkonna korraldatav vastuvõtt on koht, kus peab kohal olema. Seal on koos Läti poliitika- ja ärieliit, teiste riikide diplomaadid ja mõistagi rohkearvuline eestlaskond, näiteks Eesti selts ja Eesti kaubanduskoda Lätis.

See ongi saatkonna üks põhiülesandeid. Sellisel vastuvõtul saavad inimesed vahetu otsekontakti Läti otsustajatega, suurettevõtete juhtidega, keda muidu on raske kätte saada. Sedapidi arenevad suhted, äri.

Osalt seetõttu oodati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõttu eriti. Kas see tuleb veel suurejoonelisem kui varem, kas suur sünnipäev paneb eestlased end suure ja tähtsana tundma?

Aga kõik läks hoopis vastupidi.

22. veebruaril vastuvõtule jõudnud avastasid, et sinna olid kutsutud ainult eestlased. Kus on Läti otsustajad, kus on teiste riikide esindajad, imestati.

Ka vastuvõtu toimumispaik oli uus: Riia VEF-i kultuurikeskus. See on stalinistlik sammastega kultuuripalee, kus üüritakse ruume karatetrennidele, taidlusrühmade proovideks ja ka vastuvõttudeks nagu seekordne EV 100 üritus. Selgelt odavapoolne lahendus.

Pidu kahe tordiga

Kogu vastuvõtu puhul võis märgata koonerdamist ja säästu. Üks kohal olnud eestlane kirjeldas saatkonna pakutut: „Oli kaks torti: potisinine-kakapruun-valge võileivatort ja sinimustvalge magus tort. Ja natuke veini ja viina. Vanemad ja rikkamad inimesed loobusid söögipoolisest, et nooremad üliõpilased ikka süüa saaksid.”

Saatkonna töötajad olevat üsna otse mõista andnud, et selle vastuvõtu jaoks ei jätkunud raha.

Vein sai kiiresti otsa, viina ei puututudki. Keset Eesti hümni mängimist ütles võimas helitehnika üles ja piinlikkus üha süvenes. Paljud läksid juba veidi aega pärast hümni oma seltskonnaga vastuvõtult minema, võeti taksod ja mindi linna peale kodumaa tähtsat juubelit tähistama.

Vastuvõtt olekski vahest eestlaste vahele jäänud, kui möödunud teisipäeval poleks Riias toimunud suurejoonelist Eesti sünnipäeva tähistamist rahvusooper Estonia külalisetendustega. „Krati” etendust vaatasid koos Eesti ja Läti presidendipaarid, samuti olid kohal riikide peaministrid. Saalis oli Läti eliit, välisriikide diplomaadid. Tallinnasse vahendasid pidu kohapeal olnud Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanikud, „Aktuaalne kaamera” tegi otselülituse Läti rahvusooperisse. Pärast etendust toimus suur saatkonna vastuvõtt.

Riia eestlased vaatasid ja imestasid, sest neid polnud kohale palutud. Pole imestada, et kogukonnas tekkis trotsi ja tõrjutust, kui Eesti Läti esindus eesotsas suursaadik Tõnis Nirgiga näis kaasmaalasi teisejärguliseks pidavat.

Eesti Päevaleht pöördus sündmustest maalitud pildi ja väidete kontrollimiseks välisministeeriumisse. Saadetud vastustest jääb mulje, et ka Tallinnas tuntakse pisut piinlikkust.

Ministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova nentis, et kõigil varasematel kordadel on toimunud üks suur ja uhke vastuvõtt kõigile.

„Käesoleval juubeliaastal korraldati kaks vastuvõttu, millest üks toimus äsja renoveeritud VEF-i kultuuripalees ja teine Läti rahvusooperis. VEF-is toimunud vastuvõtt oligi mõeldud kohalikele eestlastele. Läti ooperis toimunud vastuvõtul olid kohal nii Eesti kui ka Läti riigijuhid ja diplomaatiline korpus, kokku 150 külalist,” selgitas Kamilova, kuid jättis vastamata konkreetsele küsimusele, kas Riia saatkonna vastuvõttude korraldus oli adekvaatne ja Eestit kõige paremini esindav lahendus.

Kas eestlaste vastuvõtul olnud inimese kirjeldus kahest pakutud tordist on õiglane või tuleks midagi lisada? Ka sellele küsimusele ei vastatud otse. „Vastuvõttude korraldamiseks oli saatkonnale eraldatud piisavalt ressursse, kaebusi toitlustuse kohta ei oska me kommenteerida,” lausus pressiesindaja.

Parem on lasta „piisavatel ressurssidel” enda eest rääkida. VEF-i stalinistlikku kultuuripaleesse kutsutud eestlastele korraldatud vastuvõtule kulus välisministeeriumi andmeil 2500 eurot. Pidulikule ooperis tähistamisele kulus mitu korda rohkem: kokku 8000 eurot, millest 4050 eurot läks 150 külalisele pileti ostmiseks ning ülejäänu pidulikule presidentide ja peaministrite osalusel toimunud vastuvõtule.

Läti ajakirjandusel keelati ooperivastuvõtule tulla

Iga Eesti saatkonna ülesanne peaks olema, et asukohariigis korraldatavad suuremad Eestit tutvustavad sündmused ja Tallinnast külla sõitvad tähtsad riigi esindajad oleksid nähtavad ka kohalikus meedias.

Eesti Riia saatkond nii ei arva. Kui Läti Delfi soovis saata oma fotograafi Eesti rahvusooperi külalisetendust ja sellele järgnenud kõrgemate riigijuhtide osalusel toimunud saatkonna vastuvõttu kajastama, oli vastus lühike: ei ole lubatud. Eesti saatkond oli andnud välja keelu vastuvõttu kajastada.

Lõpuks sai vastuvõtule ainult Tallinnast lähetatud Eesti Päevalehe ja Delfi fotograaf, kelle peale saatkonna keelu hammas ei hakanud. Ent Läti meediasse ei sattunudki tuhandeid eurosid neelanud Eesti juubelipeo pilte.

EPL uuris välisministeeriumilt, kas kohaliku meedia osalemise keelamine läheb kokku Eesti meediavabadust austava positiivse kuvandiga. Läbinähtavalt piinlikkust tundev ministeerium jättis küsimusele vastamata ja selgitas, et ükski Läti ajakirjanik ei pöördunud keelu alt vabanemiseks saatkonda. Miks üldse keeld välja kuulutati ja meediat aktiivselt kohale kutsumise asemel tõrjuti, jääb arusaamatuks.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Kultuur
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus