Toomas ja Pärt Peterson: „Väliseestlus on oluline osa kultuurist“ (19)
Inimesed 24 Aug 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
NÄDALA PORTREE

Hiljuti viibisid Torontos oma sugulasel pr. Valda Õunal kodumaalt külas Toomas ja Pärt Peterson — vennad, kes on mõlemad tuntud ja hinnatud tegijad oma erialadel, Toomas äris ja Pärt teaduses. Intervjuus Eesti Elule rääkisid nad nii oma tegevusest kui taustast, miks neid just Toronto külastamine huvitas; samuti väliseestluse tähtsusest kodumaa arengule nii varasematel aastatel kui nüüd.

Tõuke Torontot külastada said nad oma isalt. Nimelt oli juba 1980-ndatel aastatel viibinud siin külas Aleksei Peterson, kauaaegne Eesti Rahva Muuseumi direktor, ja Toronto ning kokkupuuted siinsete eestlastega jätsid talle kustumatud muljed, mida ta ka poegadele edasi andis. Kuigi nad on varem Kanadat lühiajaliselt külastanud, jõudsid nad selle reisi ajal tutvuda põhjalikult nii vaatamisväärsustega kui kohaliku eestlaskonnaga, samuti osaleda kohtumisel EV peaminister Andrus Ansipiga Toronto Eesti Majas.

Rääkides veel oma isast, mainivad Toomas ja Pärt tema aastatepikkust tegevust soome-ugri rahvaste uurimisel. Iga suvi käis ta udmurtide, maride jt. rahvaste juures materjali kogumas, mis oli aluseks soome-ugri kollektsioonile Eesti Rahva Muuseumis ning millest kasvasid välja mitmed filmid.


Toomas Peterson — lennundusest kohvikukultuuri arendamiseni, lisaks palju muudki

Nüüd vendadest endist. Toomas Peterson (sünd. 1959) lõpetas Tartu Ülikooli majandusküberneetika alal ja töötas algul plaanikomitees, hiljem lõi erafirma konsultatsiooni alal ning siirdus õppima turundust ja ärijuhtimist Dublini Management Institute’i. 1992.a. asus ta tööle lennufirmas Estonian Air, algul finantsdirektorina, jõudes mõne aja pärast peadirektori positsioonile, hakates üles ehitama rahvuslikku lennukompaniid. Selle aja tähtsündmusena nimetab Toomas 1995.a. kahe Boeing 737 uut tüüpi lennuki ostmist USAst, mis oli tollal väga suur asi.

Kui 1996.a. toimus Estonian Air’i privatiseerimine, lahkus Toomas Peterson sealt; edaspidi oli ta Tallinna Lennujaama nõukogu esimees, Lennuliiklusteeninduse AS nõukogu esimees ja Lennuameti peadirektor, samuti Euroopa lennunduspoliitikaga tegeleva European Civil Aviation Conference’i asepresident. Kolm aastat tagasi lahkus Toomas lennundusest, kuigi süda jäi n-ö sinna ja ta ei välista, et kunagi taas sellega tegelema ei hakka.

Praegu tegutseb Toomas eraettevõtluses: Tallinnas Narva maanteel asub kaks Café Peterson’i nimelist kohvikut, mida nad peavad koos abikaasa Kadiga, kes on neist ühe juhataja. Kohvikute stiil on prantsusepäraselt klassikaline; tooted valmistatakse kohapeal; pakutakse nii hommiku-, lõuna- kui õhtusööki. Õhtuti saab seal hea muusika saatel aega veeta. Veel on Toomas kinnisvarafirma omanik, uusim projekt on reisifirma, mis korraldab reise Kreekas asuvale Korfu saarele ja Kanaari saartele. Kuna Eestis töötatakse kõvasti, on paljudel inimestel sooviks puhkuse ajaks sooje maid nautima minna, nii on sellistel reisidel ikka turgu. Pealegi veel otselennuna Tallinnast ja eestikeelsete giiditeenustega varustatult.

Ärimehena mõtiskles Toomas ka Torontos puhkusereisil viibides oma tegevuse võimaliku laiendamise üle siia mandrile. Midagi pole tulevikus välistatud, kuid see nõuab vastavaid turu-uuringuid ning kohapealset partnerit. Üks võimalus oleks aidata ka neid, kes on huvitatud investeerimisest Eestisse, kohapealse ärikeskkonna tutvustamisel.

Toomas ja Kadi Petersoni peres kasvab 5aastane poeg. Eelmisest abielust on Toomasel täiskasvanud poeg ja tütar. Oma huvialadena nimetab Toomas management’i, juhtimist, Idamaade filosoofiat, lugemist ja sporti (korvpall, tennis, jalgrattasõit).

Rääkides kodumaa taasiseseisvumise tähtsusest tõdes Toomas, kui suur oli väliseestlaste roll selles — vabadus saavutati ühiste pingutustega, nüüd tuleb seda hoida ja arendada. Majandus kodumaal areneb väga kiires tempos, nüüd tuleb suurt tähelepanu pöörata sotsiaalküsimustele, kuna elanikkond vananeb. Nii peab riik leidma selles osas kesktee — kui maksud on suured, on see raske ettevõtlusele, ent samas tuleb toetada vanureid ja noori.


Pärt Peterson: teadlase jaoks on teaduse tegemine otsekui hingamine

Pärt Peterson (sünd. 1966) lõpetas 1991.a. Tartu Ülikooli geenitehnoloogia alal, olles vahepeal sõjaväes. Kohe pärast ülikooli lõpetamist siirdus ta tööle Soome Tamperre, kus elas 13 aastat. Seal saavutas ta doktorikraadi ning oli dotsent Tampere Ülikooli juures, tööst vabal ajal tegeles eestlusega: lõi Tampere Eesti Klubi, kus anti neli korda aastas välja eestikeelset ajalehte. Kuigi eestlasena Soomes elades ei teki tegelikult seda eraldatuse tunnet mis kaugemal, kuna Soome ju nii lähedal ja iganädalased reisid üle lahe on tänapäeval paljude jaoks tavalised.

Ühel hetkel tundis Pärt, et kuigi Soomes olid head võimalused nii materiaalses kui elu-olulises mõttes, oli hing ikkagi kodumaal ja 2004.a. tuli ta tagasi, saades toetust teaduse finantseerimise fondist Wellcome Trust ning Euroopa Liidust. Seoses EL-i astumisega on Eestis teaduse rahastamise võimalused tunduvalt paranenud. Kuid töö eest saadav teenistus pole veel sama mis paljudes teistes riikides, nii paneb see raskesse olukorda mitmed nooremad teadlased, kes peavad otsustama, kas jääda teadusse kodumaal või siirduda välismaale; või lahkuda üldse teadusest.

Aga nii enese kui paljude teiste teadlaste kohta ütleb Pärt, et sageli ei mõelda niivõrd isiklikule heaolule kui just teaduse rahastamise võimalustele: teadlase jaoks on teaduse tegemine otsekui hingamine, milleks peavad olema head võimalused.

Dr. Pärt Peterson töötab praegu Tartu Ülikooli arstiteaduskonna molekulaarpatoloogia professorina, tegeldes autoimmuunsuse uurimisega. Kui inimese immuunsüsteem atakeerib enda organismi, võivad tekkida mitmed haigused, nagu I tüüpi suhkruhaigus, multiple sclerosis jmt. Teadlased on leidnud ühe geeni, mis osaleb nende protsesside tekkes. Töörühma, mida Pärt juhatab, kuulub 12 inimest, kes tegelevad geenifunktsioonide uurimisega. Praktiliste tulemusteni jõudmine võtab kaua aega, kuid siiamaani on väga hästi läinud — suuresti tänu finantseerimisele.

Küsimusele, kus seisab Eesti oma teaduse arengu poolest võrreldes teiste riikidega vastab Pärt, et Eesti teaduse tase ja finantseerimine sarnaneb teiste Ida-Euroopa riikidega, ja nende hulgas on Eesti olukord koos Sloveenia ja Tshehhiga kindlasti üks paremaid. Enamiku Lääne-Euroopa riikide teaduspotentsiaali tase (ja eriti Põhjamaade teadus) on aga Eesti omast märgatavalt kõrgem, mis tuleneb ka suuremast riiklikust finantseerimisest. Eesti teaduse areng on samas olnud viimastel aastatel väga kiire ja seda eelkõige tänu EL-i abiprogrammidele. Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika taseme saavutamine ka praeguse tempo juures võtab aga veel kaua aega.

Pärt käib sageli ka välismaa ülikoolides loenguid ja seminare pidamas. Tema abikaasa Kaja, kes on bioloog, töötab Stockholmi Keskkonnainstituudis, mis asub Tallinnas; teemaks keskkond ja keskkonnamõjude hindamine. Peres kasvab 17aastane poeg Lauri, kes on praegu Oxfordis, õppimas näitlemist ja inglise keelt.

Hindavad väliseestluse panust

Rääkides muljetest Torontos kohatud eestlaskonnaga tõdesid Toomas ja Pärt, et eesti keelt ja kultuuri on suurepäraselt hoitud ning näha on, et eestlus niipea siin ei hääbu. Siinsetel tublidel eestlastel on suur roll kodumaa taasvabanemises ja ka majanduslike sidemete arendamisel. Väga tähtis on ka eelmisel aastal kehtestatud viisavabadus kahe riigi vahel, mille saavutamiseks on eestlased samuti palju ära teinud.

Toomase ja Pärdi sõnul on välis- ja eriti Kanada eestlus oluline osa meie kultuurist, mida tuleb hoida. Kui varem võiski esineda kodu- ja väliseestlaste vahel mõningaid pingeid, võisid need tingitud olla üksteise mittetundmisest, võõristusest ja oskamatusest seisukohta võtta, ent nüüdseks on need kindlasti taandunud. Eesti kiire areng ja majandusedu teevad rõõmu kõigile mõlemal pool ookeani.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus