Eesti Elu
Mida soovitab Steve Jürvetson? (1)
Inimesed 29 Jan 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Praegune aeg on raske uut raha otsivatele ettevõtjatele ja isegi riskikapitalifirmadele. Selles olukorras kuulatakse hoolega, mida on öelda tarkadel inimestel, kes majandus- ja investeerimisasju läbi ja lõhki tunnevad. Nende hulka kuulub kahtlemata ka USA eestlasest riskikaptitalist, firma Draper Fisher Jurvetson (DFJ) tegevdirektor Steve Jürvetson, kellel ongi mitmeid häid nõuandeid ja põnevaid ideid varuks. Oleme neid ajakirjandusest valikuliselt välja noppinud ning edastame teilegi, lugupeetud lugejad.

Ehkki globaalne majandus näitab juba mõningaid toibumismärke, pole majandussurutis ehk masu oma probleemidega ju kaugeltki seljataha jäänud. Mõnede ennustuste kohaselt kestavad selle mõjud veel pikka aega. Seetõttu on ka aasta tagasi antud soovitused praegugi omal kohal.

Masu – parim aeg uute firmade rajamiseks

Äripäev.ee edastas 1. jaanuaril 2010 viitega LHV ajakirjale „Investeeri!“ Jürvetsoni soovituse: praegu on aeg investeerida nn idufirmadesse. Ta põhjendas seda järgmiselt: „Investori vaatenurgast on praegu konkurents väiksem. Vaatame kapitali nõudluse ja pakkumise vahekorda: ajal, mil paljud riskikapitalistid on väheaktiivsed või lakuvad oma haavu, on headele ideedele väiksem konkurents. /…/ Praegu tehtud rahapaigutused realiseeruvad võib-olla alles 5–7 aasta pärast ja keegi ei või kindlalt väita, et täna kerkinud ideed on õhus ka veel 2014. aastal. Keegi ei suuda lihtsalt nii kaugele näha.“

Teisisõnu – Steve Jürvetson kutsub just masu ajal firmasid asutama. Kas see võiks end õigustada, küsivad skeptikud. Aga Steve on ju riskikapitalist, küllap tema juba teab, millal, millega ja kuidas tasub riskida.

Heureka! Niisiis – ehkki majanduskriis on iseenesest tõesti õnnetu ja ränk asi, võib selle õnnetuse oskusliku tegutsemise korral hoopis õnneks pöörata, selgub Jason Pontini artiklist ajakirjas MIT Technology, kus mh on intervjueeritud ka Steve Jürvetsoni. (Eestikeelses versioonis on see kirjutis täispikkuses kättesaadav võrguaadressil http://hei.eas.ee/index.php?op...)

Kaos avab võimalusi

Kuigi langevate hiigelettevõtete ja valitsuse muutliku poliitika tõttu on tänane maailm kaootiline, loob ja avab kaos paradoksaalselt ka uusi võimalusi. Edu võib saavutada segaseid olusid ära kasutades, aga vahel võib-olla koguni tänu just nendele. Steve selgitab, et investori vaatenurgast ei ole kindlasti paremat aega alustavasse ettevõttesse raha paigutamiseks. Ta nendib, et nappide vahenditega kasvatatud firmad kipuvad olema ka leidlikumad.

Lavalt lahkuvad, tegevuse lõpetanud majandusgigandid jätavad ukse lahti uutele tulijatele. Steve võrdleb seda metsatulekahju puhastava toimega, kuhu võivad kasvada uued liigid.

Arusaadavalt on siin tegemist ka riskiga, mida aga aitavad leevendada ja vähendada sellised väärt omadused nagu töökus, keskendumine, kirglikkus ja pühendumine eesmärgile.

Uued ärimudelid – biotehnoloogia ja puhas vesi

Eesti Ekspressis (19.08.09.) ilmus ajakirjanik Toivo Tänavsuu intervjuu Steve Jürvetsoniga, millest selgub, et Steve’i värskeim kirg on investeerimine sünteetilisse biotehnoloogiasse – elu loomisse laboris. See on keeruline, ent ometi tulevikuhõnguline ja paljutõotav teadusharu. Tööstusliku biotehnoloogia ettevõtted loovad või modifitseerivad tänapäeval selliseid mikrobaktereid nagu pärmiseened või ainuraksed loomad, et teha neist kemikaale või kütuseid. Juba praegu saab teha terve DNA sisuliselt eimillestki, luua uut elu, muuta üks organism teiseks, selgitab Jürvetson. Veel 10 aastat tagasi sai biotehnoloogia ja meditsiin kasutada üksnes seda, mis looduses leidus.

Riskikapitalist või mitte, aga iga investeerija huviks on oma raha panna raha teenima. Kuidas toimib see investeeringute puhul biotehnoloogiasse? Biotehnoloogiafirmade areng võtab Jürvetsoni sõnul veidi kauem aega. „Aga võttis üksjagu ka Skype’il ja Hotmailil (Jürvetsoni endised üliedukad investeeringud ),“ meenutab ta. Samas on biotehnoloogiafirmade kujunemine kiirem näiteks vähiravimit arendavatest ettevõtetest, sest nad ei pea läbima bürokraatlikku heakskiidu-tsüklit. Pealegi voolab biotehnoloogiasse praegu sadu miljoneid dollareid.

DFJ on investeerinud ka biotehnoloogiafirmasse Glycos Biotechnologies, mis üritab teha madala väärtusega taastuvatest produktidest (tselluloos, vetikad, glütseriin) väärtuslikke biokemikaale ja -kütuseid. Huviorbiidis on ka firma Genomatica, mis samuti üritab mikroobide abil midagi teha eimillestki – maapõuest leitud bakter aitab näiteks söest metaani toota.

Jürvetson ennustab, et peagi näeme maailmas uusi ärimudeleid ka puhta joogivee ümber, sest „elu allika“ kättesaadavus muutub üha kriitilisemaks. Steve Jürvetson selgitab: „Meie planeedil on nii palju vajadusi. Selle alajaotus on veepuhastus – tõenäoliselt suurim ebakõla karjuva, hiiglasliku turu ja tehnoloogilise innovatsiooni puudumise vahel, mida mina näinud olen. Tegu on triljoni dollari võimalusega ja see on kõigest veepuhastus.“

Raha peab tegema raha

Tänavsuu tundis huvi ka Jürvetsoni kapitali vastu, küsides: „Kas sinu varade väärtus on kriisis kõvasti kannatanud?“ – „Huvitav küsimus. Avalikud ettevõtted, nagu näiteks otsingumootor Baidu, on kukkunud, ent seejärel tõusnud. Teistest firmadest läheb mõnel väga hästi – näiteks Teslal, mis sel kuul alustab oma elektriautode müüki Euroopas.“ Jürvetson ütleb, et 2–3kordselt tagasi teenitud raha on sama hea kui sellest ilma jäämine. Korralikust tootlusest saab tema arvates rääkida investeeringu 100- või 1000kordse tagasiteenimise puhul.

Juttu oli seejärel maailma majanduse tulevikuväljavaadetest. Jürvetson on veendunud, et majandus suundub pikemas perspektiivis ülespoole. Seda mõjutavad pöörane tehnoloogia areng ning Hiina ja India tulek online’i. Ta lisas ka huvitava fakti, et praegu tuleb Indiast ja Hiinast igal aastal rohkem uusi insenere, kui neid USAs on kokku.

Kustumatu huvi ja armastus Eesti vastu

Ajakirja Life in Estonia sügisväljaandes ilmus Neeme Raua intervjuu Steve Jürvetsoniga, milles ta rääkis, et praegu on suurepärane ja soodne aeg sellistele väikestele innovaatilistele riikidele nagu seda on Eesti. Tema vaimustus Eesti vastu pole haihtunud ega vähenenud viimase 20 aasta jooksul, mil ta esmakordselt külastas oma isamaad. Ta on ikka hämmastunud eestlaste erakordsest antreprenöörsusest ja sellest, et innovaatilisust võib leida igal sammul (e-valitsus, e-hääletamine jne). Oma viimasel reisil Eestisse tärkas tal idee ja tekkis huvitav mõtteline paralleel: väike Eesti riik on võrreldav tööd alustava kompaniiga, kes otsib investeerimisvõimalusi. See on Eesti praegune potentsiaal uutes majanduslikes tingimustes. Vaja on ainult aktiivselt otsida ja leida uusi turgusid, kasutada ära olemasolevaid võimalusi ja tehnoloogiat. Ei maksa vaadata tagasi, vaid ikka minna edasi.

Steve Jürvetson peab hoolega silmas Eesti arengut, ta on sellese kiindunud.

Ta on haaratud eesti laulupeotraditsioonist ja on finantseerinud James ja Maureen Tusty filmi „Laulev revolutsioon“, olles üks selle produtsentidest. Viibides mullu Tallinnas laulupeol polnud Steve’i imetlusel piiri. „On muljetavaldav, kuidas erinevad mikrokultuurid on suutnud säilitada individuaalse identiteedi oma rõivaste ja laulude kaudu, ja kuidas nad ühiselt laulsid! Need kaks asja – mitmekülgsus ja ühtsus on tõesti rabavad,“ iseloomustas Steve Jürvetson laulupeol kogetut.

(Ajakirjanduses ilmunu põhjal EE)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus