Dr. Rein Jalak: spordiarstist professoriks, kelle südameasjaks tervisesport (1)
Inimesed 21 Dec 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2007/12/18520_1_t.jpg
Nädala portree

Hiljuti külastas Torontot dr. Rein Jalak, spordiarst ja professor, kes mõned aastad tagasi jättis praktilise arstitöö ja süvenes rohkem teadusesse ja õppejõutöösse. Mees on kogu oma aastakümnetepikkuse karjääri jooksul tegelnud korraga rohkem kui ühe asjaga, lükanud käima mitmeid projekte ja ettevõtmisi, mis on andnud talle laialdase tagapõhja ja kogemustepagasi.

Dr. Rein Jalak lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas spordimeditsiini osakonna, siirdudes 1980-ndate aastate algul tööle Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna juurde. Ta oli seal arsti, sporditeadlase ja hiljem ka vastupidavuse treeneri rollis. Peatreener oli läbi aegade eesti kuulsamaid treenereid Jaak Salumets. Kalev oli väga tugev meeskond; 1991.a. tuldi Nõukogude Liidu meistriks, mis oli väga suur võit terve Eesti jaoks ja tõstis rahva vaimustust.

Täna Riigikogus töötav Salumets oli oma mõtetega ajast kaugel ees. Ta koondas omale suure tarkade abiliste rühma, kellelt ta häid ja erinevaid mõtteid sai. Sporditeadlased, mänedzherid, arstid, kehalise ettevalmistuse spetsialistid, psühholoogid jt. andsid talle palju teadmisi ja ideid, kuidas targalt treenida ja seda regulaarselt testidega kontrollida. Jalaku sõnul on tänaseks selle järgi teinud paraku vaid murdmaasuusatajad ja mõned kergejõustiklased, eeskätt muidugi kettaheite maailmameistri Gerd Kanteri team.


Vahepeal oli Rein Jalak tööl Tartu Ülikoolis, kus juhtis laboratooriumi asutamist tippsportlaste kehaliste võimete uurimiseks. 1998.a. tekkis tänu olümpiakomitee abile võimalus asutada Tallinna uus keskus — Spordimeditsiini Sihtasutus, mida Rein Jalak juhatajana seitse aastat arendas. Kaks aastat tagasi sai seal tema aeg täis ja karjääri tuli muudatus: Tallinna Ülikool tegi ettepaneku tulla õppejõuks, kus ta oli kaks aastat erakorraline professor.

Alates 2005. aastast on ta vedanud Rahvusvahelise Ülikooli Audentes Spordikolledzhi projekti, asudes seal tööle professori ja direktori ametis. Kolledzh pakub rakenduslikku kõrgharidust liikumise ja spordi erialal, õppekava on koostatud koos Austria ja Saksa tuntud ülikoolide professoritega.

6—7 aastat oli Rein Jalak Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni president.

Dr. Jalak on olnud Eesti koondise arst kolmel olümpial: 1998.a. taliolümpial Naganos, 2000.a. Sydneys ja 2004.a. Ateenas. Samuti on ta osalenud aastaid universiaadidel — maailma üliõpilaste olümpiamängudel.

Olles spordiarstina olnud aastaid lähedalt seotud tippspordiga, leidis dr. Jalak ühel hetkel, et rohkem tuleks hakata arendama ka tervisesporti. Ta on tervisespordi alase Ühenduse Sport Kõigile juhatuses, ja on olnud kodulehe www.trimm.ee põhiautoriks. Kodulehelt saab rahvas lihtsaid soovitusi tervisespordi vallas: mida on vaja teada, et alustada jooksmist, kepikõndi vm. spordiala ja kuidas seda õigesti teha. Treenimata inimene võib ju ilma vajalike teadmisteta ühtäkki ägedalt treenima hakates endale kasu asemel hoopis kahju teha.

Järgmisest kevadest on dr. Jalakul tööalaselt taas muudatusi oodata: Audentese ülikooli plaanib ta jääda loenguid pidama, kuid asub Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna juurde arendusjuhiks. Tänu spordimeditsiinialasele tööle on ta aastate jooksul külastanud umbes 70 riiki ja sõlminud sidemeid paljude ülikoolide ja professoritega. Nii soovis Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna uus dekaan professor Mati Pääsuke, et ta tooks vastavaid kogemusi, ideid ja sidemeid ka Eesti suurimasse, Tartu Ülikooli. Kontakte hakkas tal tekkima juba aastaid tagasi, kui ta võistkondadega mööda maailma ringi sõitis. Eriti tihti külastab dr. Jalak Saksamaad, mida nimetab maailma üheks juhtivamaks riigiks tervisespordi teaduse alal — seal on dr. Jalak ka end täiendanud, tänu millele on ta saksa keel perfektne.

Päev enne Eesti Elu intervjuud sai dr. Jalak tänu dr. Jüri Danielile külastada esmakordselt Toronto Ülikooli, mis jättis talle sügavad muljed ja tekitas uusi huvitavaid ideid. Võimalik, et edaspidi tekib sellest ka mõningane koostöö.

Rein Jalak on tegelenud palju ka spordialaste raamatute-broshüüride kirjutamisega — neid on tal ilmunud ligi 20. Eestis oli nende osas vahepeal suur lünk, ja kuigi tänapäeval saab inimene palju huvitavat materjali interneti kaudu, ei pruugi kõik seal pakutavas orienteeruda ega enese jaoks õigeid valikuid teha.

Rääkides tervisespordi olukorrast Eestis tõdeb dr. Jalak, et olukord on viimase 2—3 aasta jooksul tunduvalt paremuse poole liikunud, ilmselt selle tõttu, et riik võttis vastava suuna ja hakkas finantseerima mitmeid projekte. Tekib juurde spordiklubisid. Samuti on suurenenud omapead sportijate arv: üha enam näeb inimesi jooksurajal, tegemas ülipopulaarset kepikõndi vm. Kui spordiklubides on olemas juhendajad, siis ise sportides on just vajalik, et inimene teaks, kuidas seda õigesti teha. Selles osas tulevadki appi dr. Jalaku kirjutatud materjalid.

Teadlased on ammu kindlaks teinud, et inimese heas tervises mängib suurt rolli liikumine ja kehaline aktiivsus. Kui inimese keha ei saa vajalikul hulgal koormust, tekivadki mitmed haigused. Heaoluühiskonnas teatud haiguste protsent järjest suureneb. Dr. Jalak toob näite: kui kiviajal liikus inimene 20—40 kilomeetrit päevas, siis täna on see paljudel vaid 500 meetri ringis: hommikul liftiga auto juurde, tööle, parklasse, kontorilaua taha ja õhtul poodi, kus inimene saab riiulite vahel kõndides ehk suurema osa päevasest liikumisest, mida on kahtlemata vähe. Tervisespordi osas on väga suure töö ära teinud soomlased, kes sageli jätavad autoga tööle minemata, et natukenegi oma kehale liikumist võimaldada.

Kehaline koormus aitab parandada inimese nii füüsilist kui psüühilist heaolu, kinnitavad juba aastakümneid maailma teadlased. Õnneks on nüüd ka Eestis sellest aru saadud ja tervisesport muutub järjest popimaks. Dr. Jalaku sõnul oldi veel paarkümmend aastat tagasi seisukohal, et haigus ja sport on omavahel vaenlased, tänapäeval aga avastatakse üha enam, kui positiivselt mõjub sport ka ühe või teise haiguse korral. Ka arstid on hakanud järjest rohkem soovitama liikumist teatud haiguste ärahoidmiseks ja ühe komponendina ravis.

Umbes kuu aega tagasi pidas dr. Jalak riiklikku koolitust perearstidele, märgates, kui huvitatud osalejad nendest teemadest olid. Kui arst ikka inimesele liikumist soovitab, siis võtab nii mõnigi seda ehk tõsisemalt kui lihtsalt loetud-kuuldud nõuandeid.

Järgmisel aastal hakatakse Eestis riikliku projekti raames tõstma inimeste teadlikkust seeniorspordi vallas. Paar aastat tagasi Austrias käies sai dr. Jalak ühelt professorilt vastava raamatu, mis andis talle inspiratsiooni seda teemat ka Eestis arendada. Liikumine on vajalik igas eas inimestele, kaasa arvatud vanemaealised, kes peavad treenimist alustades mõistagi arstiga nõu pidama ega ületama mõõdukaid koormusi. Seda projekti toetab Eesti Kultuuriministeerium.

Torontot külastas Rein Jalak esmakordselt; varem oli ta viibinud Montrealis ujumise MM-võistlustel Eesti koondise arstina. Torontot peab ta väga kauniks linnaks ja juba esimesel õhtul, praktiliselt kohe lennukilt tulles, täitus ta suur unistus: minna vaatama NBA mängu. Jalak ütleb naljatades, et see eestlane pole Ameerika mandril käinudki, kes pole näinud kas NBA või NHL mängu. Teine unistus seoses Torontoga oli külastada siinset ülikooli, mis samuti teoks sai.

Torontoga dr. Jalaku tänavused reisid veel ei piirdu: just enne jõule tuleb tal Euroopa reis, kus külastab kuut ülikooli, et uurida üliõpilaste ja õppejõudude vahetusprogrammi võimalusi. Ikka selleks, et arendada inimeste silmaringi.

Kogu selle akadeemilise ja loomingulise töö kõrval, kuhu mahub rohkelt reisimist, jõuab Rein Jalak ka oma füüsilise tervise eest hoolt kanda. Ta on mänginud noorena aastaid korvpalli, nüüd käib jooksmas ja on koju ostnud veloergomeetri ja crosstraineri, mistõttu pole tal kunagi tervisega probleeme olnudki.

Professor soovib ka kõigile Kanadas elavatele eestlastele — olge ka teie kehaliselt aktiivsed ja liikuge palju. Kui kulutate regulaarselt liikumisega sama palju energiat kui toiduga saate, olete harva haige, seevastu tugeva tervisega ja alati heas tujus.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus