Võidusamba jalamil meenutati Vabadussõja relvarahu (5)
Eestlased Eestis | 03 Jan 2014  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2014/01/41041_001.jpg
www.DELFI.ee

Täna kell 10.30 tähistati vaikuseminutiga 94 aastat tagasi kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu ning mälestati Eesti vabaduse eest langenuid.

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Vabadussõjas relvad, kui jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu. Vabadussõda oli lõppenud Eesti täieliku võiduga, teatas kaitseministeeriumi pressiteenistus.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistamiseks toimus täna Vabadussõja võidusamba jalamil tseremoonia, kus kõnelesid kaitseminister Urmas Reinsalu ja Tallinna Reaalkooli õpilane Kaarel Allemann ning palvuse pidas EELK peapiiskop Andres Põder.

Kaitseminister Reinsalu ütles tseremoonial peetud kõnes, et ilma Vabadussõja võiduta ning selle võidu eest sõdinuteta ega hukkunuteta poleks olemas Eesti riiki ja kaheldav oleks olnud rahva kestmine. „Just Vabadussõja sõdurid andsid võimaluse Eesti riigi ülesehitamiseks ja arenguks nii Vabadussõja järel 94 aastat tagasi kui ka iseseisvuse taastamise järel 22 aastat tagasi. Ilma Vabadussõja võiduta ei oleks meil täna sellist Eestit,“ ütles kaitseminister.

Tallinna Reaalkooli õpilase Kaarel Allemanni sõnul on meie rahvuse, eelkõige aga noorte kanda olev vastutus sama oluline, kui oli 94 aastat tagasi tehtud otsus kaitsta Eestit relvajõul.

„On ülimalt vale arvata, et meist ei sõltu midagi. Demokraatlik riik ei suuda seista ainult juhtidel, tema püsimise eest peab vastutama kogu rahvas. Kui tahame esiisade väljavõideldut hoida, ei tohi me laskuda mugavustsooni, vaid peame olema ühiskondlikult aktiivsed, huvituma poliitikast ja muretsema riigi käekäigu pärast,“ ütles Allemann tseremoonial peetud sõnavõtus.

Lisaks Vabadussõja võidusamba juures toimunud tseremooniale asetasid Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. Samuti tähistati relvarahu aastapäeva kirikukellade helinaga üle kogu Eesti ja vaikuseminutiga raadioprogrammides.

28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas Vabadussõjas langenutena ligikaudu 5000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Eesti omariikluse eest võitlesid Vabadussõjas eestlastega õlg-õla kõrval sakslased, venelased, soomlased, taanlased, juudid, rootslased, inglased, prantslased, ameeriklased.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
vonks07 Jan 2014 08:04
Tänan huvitava kommentaariumi eest. Andis uue killuserva desovetiseerimis perspektiivile!
projektijuht05 Jan 2014 02:38
Eesti Vabadussõda võib ka Eesti Kodusõjaks pidada ja seda peeti omakorda 5 aastat kestnud Venemaa Kodusõja raames, kus osalesid ka kümned võõrriigid ja mille tulemusena moodustati rahvusvaheline projekt – Nõukogude Liit. Nõukogude korda Venemaal nimetati Läänes "kehastunud vabamüürluseks".
herald04 Jan 2014 14:19
19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.

19. nov. 1990. a. saadeti enamlased - kelamlased CSCE Pariisi nõupidamiselt minema.
Ei lubatud osaleda, sest tegemist oli ühiskondliku organisatsiooni, mitte aga riigi esindajatega.

Loe kõiki kommentaare (5)

Eestlased Eestis
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus