Koroonaviiruse (kollased täpid) poolt nakatatud rakk.
FOTO: NIAID/via REUTERS/Scanpix
Teadlased üle maailma teevad tööd, et proovida uut koronaviirust mõista, ravida ja ära hoida. Medical News Today heitis pilgu lootustandvatele uuringutulemustele.
Nakkuse ennetusmeetmed töötavad
Hongkongi teadlased on teadusajakirjas Infection Control & Hospital Epidemiology hinnanud haiguspuhangu mõju 43 sealsele riiklikule haiglale. Need arvud on julgustavad: esimese kuue nädala jooksul pärast puhangu algust tegeles 413 tervishoiutöötajat 42 kinnitatud COVID-19 patsiendiga.
https://tervis.postimees.ee/69...
Tõhusate enesekaitsevahendite kasutamise tulemusena ei nakatunud ükski tervishoiutöötaja uuringuperioodi jooksul viirusega. Lisaks ei levinud nakkus haiglas teistele patsientidele.
Dr Vincent C.C. Hongkongi kuninganna Mary haigla mikrobioloogia osakonnast ja tema kolleegid järeldavad: «Nakkushaiguste tõkestamise meetmete abil saab ära hoida uue koroonaviiruse tervishoiuteenustega seotud edasikandumise. Käte hügieen, kirurgiliste maskide kandmine haiglas ja isikukaitsevahendite asjakohane kasutamine patsientide hooldamisel on peamised nakkuste tõrjemeetmed viiruse ülekandumise vältimiseks haiglas.»
Nelja reesusmakaagiga tehtud uuringus leiti, et SARS-CoV-2 viirusega nakatumine kaitseb tulevaste nakatumiste eest, vahendab teadusandmebaas bioRxiv.
Teadlased nakatasid neljast ahvist kaks viirusega 28 päeva pärast esialgset nakatumist. Pärast viirusele uuesti eksponeerimist olid nina – ja väljaheiteproovid negatiivsed, teatavad teadlased, ja ühe ahvi eutanaasia ja lahkamine kinnitasid neid tulemusi.
«Kokkuvõttes näitasid meie tulemused, et esmane SARS-CoV-2 nakkus võib kaitsta järgneval kokkupuutel, millel on oluline mõju vaktsiini kavandamisele,» järeldavad uuringu autorid.
Oxfordi ülikooli Jenneri instituudi viroloogiarofessor Martin Bachmann märkis: «Ma võin teile öelda, et kui teil oli COVID-19 ja te jäite tõesti haigeks, olen kindel, et see annab antikehavastuse, mis ka kestab.»
Prof Bachmann, kes on ühtlasi Šveitsi Berni ülikooli immunoloogiaosakonna juhataja, jätkas: «Kui teil on organismis viirust ja see paljuneb ainult natuke ega jõua kunagi lümfisõlmedeni, siis võib-olla te ei anna tegelikult antikehavastust, kuid siis pole te tegelikult haige olnud. Kõigist, kes on olnud tõesti haiged, oleksin üllatunud, kui leiaksin kedagi, kes ei reageerinud antikehade tekkega.»
Vaktsiini katsetatakse
Praegu toimub uuring potentsiaalse SARS-CoV-2 vaktsiini esmakordseks testimiseks inimestel. Riiklikud terviseinstituudid (NIH) on rahastanud uuringut, mis toimub Kaiser Permanente Washingtoni terviseuuringute instituudis Seattle'is.
Uuringus saavad 45 tervet vabatahtlikku vaktsiini, mis sisaldab SARS-CoV-2-st kopeeritud geneetilise koodi osa. Kuna vaktsiin ei sisalda tegelikku SARS-CoV-2, ei kujune katsealustel välja COVID-19.
Valitsuse ametnikud hoiatavad, et vaktsiini turule jõudmiseni võib kuluda 12–18 kuud, ning selgitavad, et praeguse uuringu peamine eesmärk on veenduda, et puuduvad tõsised kõrvaltoimed.
Uute vaktsiinide väljatöötamiseks on siiski käimas ka palju muid jõupingutusi.
Vana meetod võib aidata võidelda COVID-19 vastu
Arstid võivad kasutada COVID-19 raviks vana meetodit, mida nimetatakse passiivseks immuunsuseks või passiivsete antikehade teraapiaks, soovitab uurimus ajakirjas The Journal of Clinical Investigation.
Töö autoriks olnud teadlased väidavad: «Selle võimaluse rakendamine ei vaja uurimist ega arendamist», kuna meetod on olnud kasutusel juba 1930. aastatest.
Meetod hõlmab vere kogumist inimeselt, kes on haigust põdenud ja sellest taastunud. Kasutades nende verest eraldatavat seerumit – seda osa, mis sisaldab nakkusevastaseid antikehi – loodavad teadlased seda teistele inimestele manustades ära hoida nakatumist ja aidata raskelt haigetel viirusega võidelda.
Dr Arturo Casadevall, MD Baltimore'is asuva Johns Hopkins Bloombergi rahvatervise kooli professor ütleb: «See kõik on teostatav – kuid selle saavutamiseks on vaja pingutusi, korraldust, ressursse... ja haigusest taastunud inimesi, kes saavad verd loovutada.»
Meie immuunsussüsteem võib viirust võita
Uus juhtumianalüüs, mis ilmus ajakirjas Nature Medicine, dokumenteerib COVID-19 patsiendi juhtumit, kes paranes haigusest mõne päeva jooksul.
Patsient oli 47-aastane naine, kellel oli viirus nakatunud Hiinas Wuhanis. Teadlased uurisid tema immuunvastust, et saada aru taastumisest.
Prof Katherine Kedzierska, Mel'i Doherty Instituudi mikrobioloogia ja immunoloogia osakonna juhataja ja tema kolleegid leidsid, et naise vereproovides suurenes immunoglobuliin G hulk – see on kõige tavalisema antikeha tüüp. Lisaks leidsid nad immunoglobuliini M sisalduse kasvu veres.
Teadlased tuvastasid 7–9 päeva pärast sümptomi ilmnemist ka hulga peamisi immuunrakke, näiteks spetsiaalseid tapja T-rakke ja B-rakke, mis hävitavad viiruseosakesi.
«See on uskumatu samm mõistmisel, mis juhib COVID-19 taastamist. Inimesed saavad kasutada meie meetodeid immuunvastuse mõistmiseks suuremates COVID-19 nakkuspiirkondades,» ütles teadlane.
