USA reporter paljastab Estonia huku tagamaid EPLO
Arvamus | 30 Jan 2005  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
http://www.epl.ee/
Mirko Ojakivi

Ruut Ajakirjaniku väitel on sündmustesse segatud ka Ameerika Ühendriikide valitsus.

Viimastel aastatel USA valitsuse vassimisi ja varjamisi paljastanud püstolreporter Christopher Bollyn on nüüd parvlaeva Estonia huku uurimisele keskendunud.

“Kes röövis kapten Avo Pihti?”, “Kas Estonia uputati, vältimaks Vene tehnoloogia jõudmist läände?”, “Estonia pardal olid salajased relvad”, “Pentagoni kummituslennukid” – need on vaid mõned pealkirjad, mis Bollyn on Estonia-teemalistele artiklitele pannud.

Suures osas jagab American Free Pressile töötav Bollyn (47) samu tähelepanekuid ja tõekspidamisi, mida esitab ka Saksamaa ajakirjanik Jutta Rabe. Bollyn üritab saada kinnitust teooriale, et 1994. aasta sügisel veeti Estonial kõrgtehnoloogilist relvastust või kosmosetehnikat, mis pidi USA-sse jõudma. Kuna tehingu käigus kerkisid esile segavad asjaolud, uputati parvlaev ning tähtsamad võtmetunnistajad, kelle hulka kuulus ka kapten Avo Piht, “tehti kahjutuks”.


Kahtlused tekkisid juba ammu

Bollyni teooriale on viimasel ajal toeks olnud Rootsis tehtud uurimine ning hiljuti kinnitust saanud fakt, et 28. septembril maandusid Arlanda lennuväljal kaks väikelennukit, mis võtsid peale üheksa anonüümseks jäänud reisijat ja kadusid seni teadmata suunas. Bollyni andmetel maksis lennud kinni USA valitsus.

Estonia teemaga tegelema ei sattunud Bollyn juhuslikult või õigem oleks vist öelda, et see oli saatus, mis viis põlise Chicago elaniku Läänemerel uppunud laevani. Täiesti juhuslikult sõitis Bollyn Estonia huku päeva hommikul esimese praamiga Taanist Rootsi. Praamil kuulis ta ka õnnetusest. Toona polnud Bollyn veel ajakirjanik, kuid mehe sõnul tundus talle asi juba siis kahtlasena ja sundis teemat uurima.

1995. aastal abiellus Bollyn eestlase Helje Kaskeliga (Estonial uppunud laulja Urmas Alenderi lesk – toim). 2000. aastal alustas Bollyn ajakirjaniku karjääri. Esimene artikkel käsitles just Estonia hukku. “Saatsin selle Estonia-teemalise loo kõigile USA ajalehtedele ja ajakirjadele,” meenutas Bollyn. “Samuti pakkusin teemat telekanalitele ja saatele “60 minutit”, aga seda ignoreeriti täielikult.”

Ebaedust hoolimata töötas Bollyn end üles. Esialgu muidugi USA lugejate jaoks oluliste teemadega. Nii näiteks olid tema esimeste teemade seas sobingud 2000. aasta sügisel toimunud USA presidendivalimistel.

Suure läbimurde saavutas Bollyn 11. septembri sündmuste uurimise ja kajastamisega. Ta oli esimeste USA ajakirjanike seas, kes sai kinnitust kahtlustele, nagu oleks USA valitsus teadnud võimalikest rünnakutest. Bollyn süüdistas toona valitsust varjamises.

Läbimurre USA-s andis võimaluse kajastada ka Estonia teemat. Ka praegu ootab ilmumist järjekordne artikkel, mis kirjeldab laevahukule järgnenud nädala jooksul toimunud NATO õppusi Läänemerel.

Bollyn jätkab uurimist, ja mida rohkem on fakte ja detaile, mis viitavad USA seotusele, seda suurem lootus, et teema leiab rohkem kajastamist ka tema kodumaal.



Ajakirjanik Bollyn: parvlaev Estonia uputati

USA ajakirjanik Christopher Bollyn on keskendunud Estonia huku uurimisele ning veendunud, et laev uputati ja asjasse on segatud ka USA valitsus.


•• Mis juhtus teie hinnangul 1994. aasta 28. septembril, et nii suur reisilaev põhja läks?

Usun, et Estonia uputati. See polnud juhuslik õnnetus. Uppumist ei põhjustanud jäämägi, kokkupõrge miiniga ega jumala kättemaks. Need kaks suurt kõmakat, millest ellujääjad hiljem rääkisid ja tõsiasi, et vesi tungis laeva altpoolt esimest dekki, viitab augule laevakeres. See tõestab, et puuduva visiiri teooria on vale ja need kaks kõmakat nõuavad arutelu.

•• Kas Ameerika Ühendriikide valitsus on Estonia hukuga kuidagi seotud?

Asitõendid osutavad USA osalusele Estonia katastroofis.

•• Vahendasite oma nädalataguses artiklis Rootsi ajakirjaniku Sven Aneri tõdemusi ja avastusi. Üks teooria on, et üheksa võtmetunnistajat, teiste seas ka kapten Piht, viidi USA-le kuuluvate eralennukitega Arlanda lennuväljalt minema.

Ainult üks lennukitest, millele Sven Aner viitas, on USA-s registreeritud. Teine oli Bermudal baseeruv LARMAG-i lennuk, mis kuulus rootslasele Lars-Erik Magnussonile. See tuli kohe ka dokumentidest välja, sest need kaks polnud osa tavalennuliiklusest.

•• Oletame, et lennukiga viidi minema ka kapten Piht. Oletame, et ta on praegu elus ja on nii-öelda USA ”valduses”, siis kas sellised asjad on üldse võimalikud?

On olemas kõikvõimalikud ”tunnistajakaitse programmid”, mille järgi inimesed kaovad, neile antakse uus identiteet, et varjata seda, mida nad teavad. Usun, et Estonia juhtumi puhul teadis Avo Piht laeva hukkumise põhjusi ja seepärast ta rööviti. Kadusid ka inimesed, kes teadsid teda elus olevat. Dokumentide kohaselt küsitlesid Avo Pihti vahetult pärast õnnetust kõrged Rootsi ametnikud. Kohe pärast seda otsustati ta ilmselt eemaldada ja kadumised algasid. Pole võimalik, et 12 eestlase nimed sattusid algsetesse päästetute protokollidesse juhuslikult. Sääraseid kadumisjuhtumeid lavastasid endise Nõukogude Liidu ja Lõuna-Ameerika türannid. Rooma leppe kohaselt on see inimsusvastane kuritegu, millega Rootsi liitus 2001. aastal.

•• Millal teie jaoks Estonia teema ammendub? Kui kaua teie hinnangul avaldavad USA väljaanded Estonia-teemalisi uudiseid?

Lahendamata kuriteona jääb Estonia hukkumine jätkuvalt inimeste meeli köitma siin- ja sealpool ookeani. Olen kindel, et ühel päeval öeldakse välja, kes ja mis asjaoludel põhjustas Estonia katastroofi ning see tunnistatakse rahvusvaheliseks kuriteoks.

Christopher Bollyn

•• Sündinud: 14. veebruaril 1957 Chicagos, USA-s
•• Ajakirjanduses alates 2000. aastast.
•• Teemad peale Estonia: segadused häälte lugemisel USA presidendivalimistel, USA sõdurite tegevus Iraagis.
•• Haridus: University of California in Santa Cruz, ajalugu
•• Abielus eestlase Helje Kaskeliga. Peres on poeg ja tütar.
•• 21. jaanuaril avaldatud Kanada ja USA uurivaid ajakirjanikke hõlmavas edetabelis (The Ten Best Writers on the Net) oli üheksandal kohal.
Allikas: EPL

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Arvamus
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus