Tõnu Kuusemaa
Täna, 7. novembril, on punamässu aastapäev, mida nõukaajal riik suure pidulikkusega tähistas. Viis aastat tagasi sai kirjutatud sel puhul päevakohane mõtisklus:
' Lapsena imestasin, miks oktoobripühi peetakse novembrikuus.
Nüüd imestan, et marksistlikud ideed on ajaloo prügikastist välja kougitud ja pärast värskenduskuuri taas käibele võetud.
Kui 1917 aastal mässasid Uue Maailma ehitajad Jumala, Kiriku ja traditsioonilise ühiskonnakorralduse vastu, siis uusmarksistidele ei meeldi endiselt Jumala seadused ning "ajast ja arust" kirikud, aga nende mässuteravik on suunatud nüüd traditsioonilise perekonna vastu.
Toona nimetas käputäis riigikukutajaid, kes püüdsid ehitada maist paradiisi ja "vabastada" inimesi varanduslikust ebavõrdsusest, end enamlasteks, tänapäevased maise paradiisi loojad ei häbene end pidamast vähemuseks. Nende püüd on "vabastada" inimesi soorollidest ja perekonna "ikkest".
Siis oli vaja kehtestada rikkamate röövimiseks ja tapmiseks proletariaadi diktatuur, uus kord suruti vägisi "arenemata" rahvamassidele peale. Nüüd kehtestatakse "uusdemokraatia", kus enamuse huvide arvestamise asemel on erilise hoole alla võetud ühe spetsiifilise vähemuse huvid. See "valgustatud" vähemus arvab täpselt teadvat, mis "rumalale" rahvale tarvis läheb.
Paraku aastatuhandete jooksul välja kujunenud ühiskondlik moraal, kus pereväärtustel on oma kindel koht, neile aga ei sobi, see tuleb murda. Nagu enamlased surusid oma ideid massipropaganda abil rahvale pähe, nii ka nüüd.
Meetodid on muutunud rafineeritumaks, ajupesu intensiivsemaks, propagandavankri ette on rakendatud kõik põhilised meediakanalid ja meelelahutustööstus.
Tulemused on osaliselt näha, aga selgelt ebapiisavad, kui tuhandetel jätkub jõudu veel vastu seista ja tänavatelegi tulla meelt avaldama. '
