Donbassis põhjustas nädala alguses palju emotsioone Ukraina kiire edenemine Opõtne suunas. Ukrainat aitasid siin Venemaa sõjaväelased, kes ekslikult pidasid endi taganevaid sõjaväelasi ukrainlasteks ja avasin nende pihta suurtükitule. Kuigi emotsioonide laineharjal hakati ka Ukrainas palju rääkima kiirest edasiliikumisest mõne kilomeetri kaugusel asuva Donetski lennujaamani, kus 2014. maist kuini 2015. aasta jaanuarini Ukraina eriväelased 242 päeva jooksul kaitsesid lennuvälja hoonet Venemaa eraldusmärkideta sõjaväelaste rünnakute eest ning said rahva seas austava nimetuse „küborgid“, siis reaalsuses on Venemaal seal piirkonnas omajagu reserve ning Ukraina jaoks oleks suur edu ka see, kui praegust olukorda suudetaks säilitada, mis tähendaks oluliselt väiksemat survet Avdiijivkale lõuna poolt. Venemaa omakorda aktiviseeris rünnakuid Avdiijivkale teistest suundadest, et ukrainlased ei saaks oma suurtükituld kontsentreerida Opõtne suunale.
Bahmutis suutis Ukraina edeneda linnast lõuna pool, kus Klišeejevkast suruti välja Ahmati üksuse sõdurid. Bahmutist põhja pool suutis omakorda Venemaa võtta natuke maad tagasi veehoidla juures ning välja on kujunemas olukord, kus nii Bahmutist lõuna kui põhja pool on Venemaal korralikud kaitseliinid ning sealt läbimurdmine saab olema Ukraina jaoks keeruline. Rohkem lootust on Bahmutist lõuna pool, aga ainult sealt suunast edenemine ei võimalda niipea veel purustatud linna tagasi võtta.
Lõunarindel on kõige aktiivsemad lahingud Tokmaki suunal, kus Ukraina jätkuvalt edeneb Novoprokopivka suunal. Ometi on Ukraina armee juhid kursis infoga, et Venemaa poolt on vastas lausa neli dessantvägede üksust, neist kaks Pihkva 76. õhudessantvägede diviisi polku ning kindlasti üritab Venemaa veel ja veel rünnata tiibadelt, et igati raskendada Ukrainal lõuna suunas täiendavate jõudude kohaleviimist. Samas idatiival on lagedad põllud ning Venemaa sõjaväelaste omavahelisest pealtkuulatud raadiosidest selgub, et neil on seal väga keeruline märkamatult rünnakule minna ning kassettmoona Ukrainal veel jaguvat.
Kui juba kassettmoonani jõudsin, siis sellega ka jätkan. Viimastel päevadel on järjest rohkem olnud juttu, et USA president teeb varsti otsuste ATACMS ballistiliste rakettide Ukrainale andmise kohta ning sellise info nö tilgutamisest peetakse nö ettevalmistavaks faasiks, et inimesi nii USA-s kui mujal selle teadmisega harjutada. Nüüd on aga hakatud meedias rääkima, et antakse ka kassettmoona sisaldavaid rakette ja kaeme asja siis lähemalt. Ei räägita ainult ATACMS rakettidest, vaid ka juhitamatutest kassettmoonaga rakettidest M-26, milliseid oli USA-l varem üle 300000 ühiku ja mis kõik pidid minema utiliseerimisele, tõsi, nende rakettide mootoreid kasutatakse juhitavate nn tarkade pommide (GLSDR – ground launched small diameter bomb) tootmisel, aga ilmselgelt toodetakse neid nn tarkasid pomme suurusjärgu vähem, kui oli USA ladudes M-26 juhitamatuid rakette. Päris täpselt ei ole teada, kui palju on USA-l alles töökorras M-26 kassettmoonaga rakette, mul õnnestus leida infokild, mille järgi suurusjärgus 50000 ühikut. Juba 10000 raketti oleks Ukrainale suureks abiks, sest nendega saab lasta kuni 45 kilomeetri kaugusele. Nende rakettide suur pluss on asjaolu, et neid on palju ja neid saaks kiiresti suures koguses Ukrainale üle anda ning nende rakettide laskeseadmeid on Ukraina armeel rohkem kui piisavalt.
Ajavahemikus 1990-1997 toodeti 1650 sellist raketti, peale mida hakati tootma rakette M-39A, mis lendavad kuni 300 kilomeetri kaugusele, millel on dubleeritud juhtimissüsteemid (inertsiaalne ja GPS), need raketid on palju täpsemad ja lendavad kaugemale, aga lõhkepea kaalub vähem (150 kilogrammi) ning seal on kolm korda vähem granaate. Kokku toodeti selliseid rakette 650 ja nende puhul täpsus kompenseerib väiksemat lõhkepead.
Omaette küsimus on, et kui palju on USA-l neid rakette veel ladudes alles. USA armee hakkas neid rakette ümber ehitama rakettideks M57E1, paigaldades uue lõhkepea, modifitseerides juhtimissüsteemi jne. Väidetavalt on USA armee tellinud 220 raketi ümberehituse ning kui arvestada, et USA on kasutanud lahingutegevuses suurusjärgus 560 raketti M-39, siis peaks olema võimalik neid rakette Ukrainale anda ikkagi päris arvestatavas koguses. Igatahes Venemaa kardab väga nende raketti saabumist Ukraina armee kasutusse ning preventiivse abinõuna hakkasid nad kuuldavasti Berdjanskis kaevama suuri süvendeid, et maapinnast madalamal asuvad helikopterid saaksid kassetlaskemoonast vähem kahjustusi. Arvestades kassettmoona sisaldava lõhkekeha toimimismehhanismi, on see äärmiselt küsitava kasuteguriga ettevõtmine, aga ju siis midagi paremat nad välja mõelda ei suutnud.
Venemaa korraldas täna öösel järjekordse massiivse droonirünnaku Doonau deltas asuvate Ukraina sadamarajatiste vastu. Kokku 4,5 tundi kestnud rünnakus tulid droonid mitmes laines ja kuigi Ukraina teatas 32 Shahed drooni allatulistamisest, tabasid kuus drooni siiski ka sadamarajatisi. Septembris on Venemaa oluliselt suurendanud nende droonide kasutamist ning Rumeenia hakkas rajama piiriääsetele elanikele varjendeid, kuhu Venemaa rünnakute ajal saaks varjule minna.
Ukraina aga korraldas täna öösel eduka rünnaku Sevastoopolis asuva laevaremonditehase pihta. Venemaa räägib rünnakust kümne raketiga, millest nad seitse olevat alla tulistanud, aga linnaelanikud lugesid kokku seitse plahvatust. Minul on keeruline uskuda, et Ukraina korraga rohkem kui kolme raketti kasutas, nende varud ei ole neil lihtsalt nii suured. Vähemalt kaks laeva on saanud kahjustusi, seega on tegemist Ukraina armee väga eduka operatsiooniga ja ehk selgub päeva peale selle rünnaku kohta rohkem lisainformatsiooni. Plahvatused toimusid täna öösel ka kohe Ostankino teletorni vahetus läheduses.
Lääne autotootjate lahkumisel on Venemaal kiirelt oma turuosa suurendamas Hiina autotootjad, Bloombergi andmetel on Venemaast tänavu saanud suurim Hiina autode importija maailmas, nii toodi neid riiki esimese viie kuu jooksul 287000 autot. Ometi ei ole see Hiina autotootjatele oodatud õnne õuele toonud, sest kvaliteetsete Euroopa, Jaapani ja Lõuna-Korea autodega harjunud venemaalased on The Moscow Times’i andmetel äärmiselt rahulolematud Hiina autodega, mis olevat roostealtid, õhukese plekiga, nõrga vedrustusega, osade mudelite puhul madala koostekvaliteediga ja Venemaa oludesse ebapiisava soojendusega ning mida peab pidevalt remonti viima. Ja autode teema on ka laiem, nii aitab just Hiina Venemaa majandusel jalgadel püsida, mis võimaldab sõda edasi pidada. Nii sai Hiina autotootja Chery poolmuidu enda kätte Volkswageni Venemaa tehase, samas on nad sealsamas Saksamaal elektriautode turul Volkswageni konkurendid. Venemaal tegutseb aktiivselt ka Geely, kes on aga ka Volvo omanik ning Rootsi meedia andmetel ei soovivat Rootsi armee enam seetõttu Volvolt tehnikat osta.
Viimastel päevadel on palju juttu olnud Põhja-Korea poolt võimalikust laskemoona andmisest Venemaale. Loomulikult on väga kõnekas, et ennast maailma nabaks pidava Putini ainuke õlekõrs on Põhja-Korea diktaator, aga äärmiselt on küsitav see, mis kvaliteediga see laskemoon on, sest hea tulemuse saavutamiseks peavad suurtükimürsud olema ülitäpses mõõdus, aga Ukraina sõjaväelased, kes sõja käigus said proovida Põhja-Korea laevalt salakaubana veetud laskemoona peale selle konfiskeerimist, ütlesid, et selle laskemoona kasutamine on laskja jaoks ohtlikum kui vastase jaoks.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
