Teet Kalmus: Severodonetskis käivad ägedad lahingud (1)
Eestlased Ukrainas | 23 May 2022  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Ööpäevaga rinnetel suuri muutusi ei toimunud. Eelnevatel päevadel on Ukraina jaoks kõige kriitilisem olukord olnud Popasna juures, aga ööpäevaga seal Venemaa armee edenenud eriti ei ole. Iga selline edenemine toob küllaltki väikese väeüksuste arvu juures kaasa probleemi, et kuidas manööverkaitses olevate ukrainlaste vastu kaitsta kõiki külgi vasturünnakute eest. Tähendab see ressursi jagamist mitme suuna vahel ning olukorras, kus väeüksuste arv ei suurene, väheneb ka võimekus edasi tungida. Ukrainlaste andmetel on Venemaa kandnud Popasna piirkonnas suuri kaotusi ning ka see asjaolu mõjutab nende edenemist. Samas oleks võimaliku nö Severodonetski katla loomise seisukohast ülimalt oluline kohe edasi liikuda põhja suunal, sest põhja poolt ei ole Venemaa väeüksused siiani Donetsi jõge suutnud ületada.

Severodonetskis käivad ägedad lahingud ja tänahommikuse info kohaselt suutis Ukraina tagasi lüüa seal kõik Venemaa armee neli rünnakut. Just sinna on Venemaa koondanud oma kõige kaasaegsema rasketehnika, samas on neil vastas Donbassi konfliktis karastunud Ukraina üksused, kes suudavad linna kaitsta pikaajaliselt, põhjustades pealetungivatele väeüksustele suuri kaotusi. Lõssõtšanski-Severodonetski vahel on veel terve üks suurem sild ja kui Venemaa peaks ka selle suutma purustada, siis muutub Severodonetskis olevate väeüksuste olukord palju keerulisemaks. Küll aga on kogu Lõssõtšanski-Severodonetski vastupidamise võti lääne pool, sest kui Venemaa ei suuda neid linnasid ümber piirata, siis saab olema nende äravõtmine ülimalt keerukas.

Harkivi lähedal on Venemaa üritanud piiri äärest paaris kohas ka kontrarünnakuid teha, aga seni suurem eduta. Ukrainlaste sõnul vabastasid nad Harkivi piirkonna peamiselt väikeste mobiilsete üksuste abil ning rasketehnikat oli abiks vähe ehk siis vabastati peamiselt ikka seetõttu, et Venemaa armee viis sealt suurema osa vägedest minema. Nende jõududega ei ole reaalne ära võtta ei Vovtšanskit ega Kupjanskit, aga viimase info põhjal läks selle suuna tugevdamiseks appi värskelt Poolast saadud tankide baasil moodustatud tankibrigaad.
Lõuna pool on sõjaväeliste ekspertide hinnangul saavutatud sõjaline tasakaal ning viimasel ajal ei ole midagi suuremat ette võtnud kumbki pool. Venemaa on jätkanud Ukraina linnade tulistamist nii mitmikraketiheitjatest kui ka rakettidega, nii tulistati öösel aktiivselt Mõkolaijvi. Venemaa näitas järjekordselt oma täppisrakettide täpsust. Mitte eriti ammu nad suutsid täppisraketiga purustada Guljaipoles asuva avaliku tualeti ja nüüd nad suutsid oma vägitegu korrata Odessas, tabades mererannas asuvat avalikku tualetti. Mis teema neil nende tualettidega on, ei tea, ehk nad loodavad nii ukrainlaste kannatuse proovile panna, aga ukrainlased on leidlik rahvas, saavad hakkama. ?

Relvastus. Venemaa armastab rääkida nalooge mitteomavatest relvadest ja ühte sellist sai näha ka Ukrainas. Tegemist on soomustransportööriga, millele on paigaldatud võimas helisüsteem ning see pidevalt mängib Venemaa hümni, mida pidavat teatud tingimustel olema kuulda isegi kuue kilomeetri kaugusel. Tegemist pidavat olema psühholoogilise relvaga ja ise on nad väga uhked sellise võimsa relva üle.

Ukrainlastel on jälle teistsugune lähenemine. Nende mobiilsed üksused on võtnud kasutusele eletrimootorrattad Delfast, mille hind on 6600 eurot ning sellele paigaldavad nad lisaks NLAW tankitõrjevahendi. Sõidad hääletult ligi, teed okupandi tehnika kahjutuks ja lahkud vaikselt vs Venemaa imerelv hümni mängimiseks. Täiesti erinevad lähenemised.

Hersoni oblastis juhtus kurioosne juhtum, kus kohalikud okupatsioonivägede esindajad teatasid, et nad avastasid ukrainlaste keemiarelvad. Hiljem selgus, et tegemist oli tavaliste agrodroonidega, millega saab teha põllukultuuride kaitsepritsimist, aga venelaste jaoks oli see vaat et tehnoloogiline kosmos. Kosmosest rääkides, väidetavalt hävis Venemaa luuresatelliit Kosmos-2555 seetõttu, et lääne komponentide puudusel asendati osa neist ida poolt saadud komponentidega, aga nende kvaliteet jäi lääne omadele alla.
Miinid on Ukrainas tõsine probleem ja pea iga päev plahvatab mõni miin põllutööde käigus ning ekspertide hinnangul on miinidega probleeme veel paljudeks aastateks. Üks ukrainlane leidis meetodi, kuidas teha kahjutus Venemaa armee poolt paigaldatud miine, mille puhul oli maapinnal paigaldatud traat, mille puudutamisel miin plahvatas. Mees hakkas kasutama kõige tavalisemat spinningut ning kasutas oma kõige raskemaid lante, et piisavalt ohutust kaugusest teha heide ning siis maapinnal varjudes kerida lanti, kuni see traati tõmbab ja miini plahvatama paneb. Paraku näitab sellise tegevuse ohtlikkust see, et mees muutus ehk natuke liiga ettevaatamatuks ning astus teist tüüpi miinile ning kaotas ühe jala allapoole põlve.
Ukraina on hädas vilja ekspordiga - sadamad on Venemaa poolt kas okupeeritud või blokeeritud, aga Poola kaudu vilja väljavedu takistavad erineva laiusega raudteerööpad. Nii olevat kaalumisel võimalus, et vilja hakataks vedama läbi Valgevene Balti riikide sadamatesse, samal aja kergendades pooleks aastaks Valgevenele kehtestatud sanktsioone. Kas see ka teoks saab või on see ainult mõttemängude tasemele jääv plaan, ei oska öelda, aga arvestades kriitilist olukorda vilja osas maailmas oleks sellel mingi loogika olemas, sest alternatiiv oleks kas USA või UK sõjalaevade kaitse all viljakonvoide moodustamine, aga see tooks kaasa riske võimaliku sõjalise konflikt eskaleerumise osas.

Krimmist tuleb infot, et Venemaa riigi poolt tungivalt soovitatakse lepingud sõlmida sõtta minekuks nendel Krimmi elanikel, kes varem teenisid Ukraina riiki sõjaväe- või jõustruktuurides, aga siis nad reetsid oma kodumaa. Ukraina on teada andnud, et kui sellised inimesed võetakse vangi, siis nad vangide vahetusele loota ei saa, vaid peavad kandma riigireetmise eest oma karistuse täispikkuses. Küll aga pääsevad karistusest need Krimmist sõtta tulnud inimesed, kes ennast vabatahtlikult vangi annavad ja kes varem ei ole Ukraina riiki teeninud.

Lõpulõik tuleb Poltaavast, kus mõistetakse kohut Venemaa sõjaväelaste üle, kes tulistasid mitmikraketiheitjatest "Grad" Harkivi linna elamurajoone. Loodetavasti tuuakse võimalikult palju sõjakurjategijaid ka edaspidi kohtu ette ja nad saavad oma tegude eest väärilise karistuse. Tõsi, suure tõenäosusega nad vahetatakse hiljem ukrainlastest sõjavangide vastu, aga selline see sõja reaalsus kord juba on.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
vaatleja24 May 2022 11:32

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Ukrainas
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus