Tänase päeva ehk kõige olulisemad sündmused toimuvad Moskvas, kus Venemaa president oma kõnes peaks andma indikatsioonid, kuhu tema juhtimisel on Venemaa selles sõjas suundumas. Kaotust ta pole võimeline tunnistama, seega on pigem küsimus, et kuidas Venemaa jätkab. Tänasel päeval on selge, et olemasoleva väekontingendiga on väga keerukas Donbassis kõiki Putini poolt seatud eesmärke täita ja nagu tõdeti lausa Venemaa televisiooni ühes propagandasaates - mobilisatsioon ei lahenda Venemaa probleeme selles sõjas - moodsa tehnika nappust, kõrge professionaalse tasemega sõjameeste nappust. Üle riigi meelitatakse inimesi lepingute alusel sõdima tulema ning riigi vaesemates piirkondades on see hea pakkumine, sest palk on kordades kõrgem kui kohapeal saadav, aga nii lisanduvad tuhanded inimesed ei muuda suures plaanis pilti, lisaks võtab neil palju aega, et nö lahinguvõimelisteks saada.
Süüriast võib sõjaväelasi ära tuua, aga nad tuleksid ilma rasketehnikata. Ei ole välistatud, et Putin üritab Süüriast vägede äratoomise läbi valla päästa uue humanitaarkriisi, mis päädiks ka sealt uue migratsioonilainega Euroopa suunas. Ju siis on Venemaal mõistetud, et uues majanduslikus reaalsuses pole neil lähiaastatel enam võimalik sellisel kujul oma geopoliitilisi ambitsioone maailmas realiseerida. Samas põhinevad need Süüriast vägede äraviimise jutud Israeli luure andmetel, eks paistab, kas see kõik ka realiseerub, aga selles mõttes on loogika olemas, et see on üks viimaseid kohti, kuskohast oleks Venemaal võimalik küllaltki kiirelt tuua toimivaid sõjaväeüksusi Ukrainasse.
Rinnetel oli Venemaa kõige aktiivsem Severodonetski juures ning lahingute raskuspunkt ongi lähinädalatel suure tõenäosusega just see piirkond, sest hoolimata suurtest pingutustest kogu rinnete ulatuses on see üks väheseid kohti, kus Venemaa võib suurte kaotuste hinnaga midagi saavutada. Popasnest Ukraina taandus, aga see oli oodatav, sest seda asulat sisuliselt ei ei ole, kõik on rusudes.
Harkivist põhjas Ukraina uusi rünnakuid ette ei võtnud ning nad tegelesid tagasivõetud territooriumitel oma positsioonide tugevdamisega, et olla valmis tagasi tõrjuma Venemaa rünnakuid. Ukraina edasine edenemine Harkivist nii põhja kui ida suunas oleks väga oluline, sest see võimaldaks uute USA haubitsatega tõsiselt häirida Venemaa armee Belgorodi-Izjumi vahelist transporti. Täna teadaoleva info kohaselt on USA haubitsad M-777 osutunud tapvalt täpseteks ka suure vahemaa tagant tulistades ehk siis ongi realiseerumas see stsenaarium, millest varem räägiti - suurtükiduellides ei ole Venemaa lühema laskeulatusega haubitsatel USA omade vastu mingit võimalust. Harkivi kontekstis võib lisaks välja tuua selle aspekti, mis oli mitmete ekspertide arvates Venemaa armee Kiievi suunalt taandumise peamiseks põhjuseks - käes on nn zeljonka ehk siis puud on lehtedes ning riigi põhjaosa metsastes piirkondades on see ukrainlaste jaoks suureks eeliseks, sest väekontingendi väiksuse tõttu ei suuda Venemaa armee kõiki okupeeritud territooriume kontrollida.
Ussisaare ümber toimuv on äratanud palju tähelepanu. Võib ju küsida, et miks on see mõne jalgpalliväljaku suurune kivine saareke nii oluline? Asukoht. Ei ole juhus, et raketiristleja Moskva oli seal piirkonnas. Ei ole juhus, et NATO erinevad luurelennukid ja luuredroonid on seal aktiivsed. Sõjaväelised eksperdid on öelnud, et see, kelle käes on Ussisaared, see kontrollib ka teed Odessa sadamasse, lisaks on seal lähedal NATO liikmed Rumeenia ja Bulgaaria. Kui see saar oleks Venemaa käes, siis põhjustaks see probleeme nii Ukrainale kui NATO-le. Tänasel päeval on Ukraina suutnud seal Venemaa armee jalgealuse nii kuumaks kütta, et Venemaa kohalolek on küsitav ning sõjaliselt oleks mõlemal poolel väga raske seda avatud kivist platood kaitsta vaenlase rünnakute eest. Eks paistab, kas Venemaa veel üritab sinna garnisoni paigutada või loobub sellest plaanist.
Kuigi rasked lahingud käivad ning osades rindelõikudes on seis Ukraina jaoks väga keeruline, on mujal riigis vaikselt elu tagasi oma rööbastesse liikumas. Tõsi, see elu on teistsugune, nii on Ukrainas tõsine probleem näiteks mootorikütustega ning osades piirkondades on järjekorrad pikad ning ka kütuste hindasid on omajagu tõstetud. Lähimal ajal peaks USA Kiievis taasavama saatkonna ning seda peetakse väga oluliseks sündmuseks. Ukraina lääneosas kohtusid omavahel USA ja Ukraina presidentide abikaasad ja ehk loob see sündmus ka eelduseid USA presidendi külaskäiguks. Kiievi metroos andis kontserdi Bono. Täna kirjutab USA president alla dokumendile (The Ukraine Democracy Defense Lend-Lease Act), mis peaks Ukraina relvastamist veelgi kiirendama.
Au Ukrainale!
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: mobilisatsioon ei lahendaks Venemaa probleeme
Eestlased Ukrainas | 09 May 2022 | EWR
Eestlased Ukrainas
TRENDING
