Lõunarindel leidsid kõige suuremad muutused aset nn Berdjanski suunal, kus Ukraina üksused suutsid öösel vastu pühapäeva ületada Mokri Jali jõe ning see võimaldas Urožaines asunud Venemaa üksusi rünnata ka lääne poolt. Järgnes Venemaa üksuste taganemine mööda teed lõuna poole ning ukrainlased tulistasid taganevaid üksusi kassettmürskudega. Loomulikult olid Venemaa z-blogijad sellise taganemise pärast marust, sest hukkus palju Venemaa sõdureid ning emotsioonide baasilt kirjutati nende poolt ka mitmeid postitusi, mis olukorrast parema ülevaate annab. Nimelt olevat Venemaa sõdurid olnud Urožaines ilma igasuguse rasketehnika toetuseta, sest tankiüksuste komandörid olevat keeldunud tanke laskepositsioonidele saatmast põhjendusega, et peale positsioonile minemist lastaks tankid väga kiirelt ukrainlaste poolt vanametalliks. Lisaks kurtsid z-blogijad, et sõjaväelaste hulgas olevat lõunarindel alkoholi tarbimine ületanud igasugused mõistlikkuse piirid ning see asjaolu koos järjest langeva võitlusmoraaliga olevat Venemaa armee jaoks tõsine ohumärk.
Berdjanski suunal on Ukrainal nüüd mitu võimalust pealetungi arendamiseks – kas liikuda lõuna poole Staromlinivka suunal, proovida likvideerida lääne pool põhja poole eenduva Venemaa kontrolli all oleva territooriumi, mille ründamise tegid senini problemaatiliseks veetõkked või siis hoopis ida pool oleva territooriumi tagasivõtmine, kus asub ka Venemaa kontrolli all olev Novodonetske. Urožaine ründamisega seoses on märkimisvääne ka Ukraina poolt juhitavate lennukipommide kasutamine, nii tabasid kaks planeerivat lennukipommi väga täpselt asulas asuvat hoonet.
Venemaa z-kanalites analüüsiti ka Ukraina armee taktikat lõunarindel:
1. Ukraina kasutavat sama taktikat, mida kasutas Venemaa Mariupoli äravõtmisel, aga tegevat seda oluliselt paremini st väiksemate kaotustega elavjõus ja tehnikas. Väikesed grupid liiguvad vaenlase positsioonide poole, sundides neid vastutuld avama, peale mida kiirelt järgneb avastatud positsioonide pihta Ukraina poolt täpne tuli suurtükkidest, miinipildujatest ning tehnika pihta isegi mitmikraketiheitjatest HIMARS.
2. Ukraina kasutab palju suurtükkidest lastavat täppismoona, nii Excalibur, SMArt kui BONUS.
3. Öistes rünnakutes kasutavat ukrainlased väga edukalt suuri põllumajandusdroone, milliseid Venemaa armee sõdurid kutsuvad Baba-Jagaa’ks muinasjututegelase järgi ehk võib öelda, et nad on kohutavalt efektiivsed. Venemaa armee sõdurid kurdavad, et need droonid kasutavad sidepidamiseks Starlinki internetiühendust ning nende käsutuses olevad elektroonilise sõjapidamise vahendid nende vastu efektiivsed ei ole. Need droonid on varustatud suurekaliibrilise miinipildujamoonaga, mis on osutunud rasketehnika vastu võitlemisel väga efektiivseks.
4. Rallidroonid, mille suurenenud lennukaugus tingivat seda, et nende eest on tehnika kaitstud alles 10 kilomeetri kaugusel rindejoonest ning lisaks olevat ukrainlased teinud täiendava innovatsiooni – osadele lennudroonidele olevat lisatud öövaatlusseadmed või soojuskaamerad ning kui valgel ajal olevat veel võimalik lähenevat lennudrooni märgata ja olevat lootus viimasel hetkel kuskile varju hüpata, siis öösiti tulevat ainult palvetada ja loota kõigevägevama peale.
5. Venemaa armee mitmikraketiheitjatelt lastud juhitamatud raketid on osutunud seal rindelõigus ebaefektiivseteks, sest on lihtsalt ebatäpsed.
Melitopoli suunal Robotine juures jätkuvad väga aktiivsed lahingud, Ukraina on natuke edenenud ja jõudnud ka asulasse, aga Venemaa armeel on seal vastas üksused, kes toodi ära Hersoni rindelt ning neil on veel piisavalt värskust, et aktiivselt ka vasturünnakuid korraldada. Kui Melitopoli suunal on Venemaal ešeloniseeritud kaitse koos paljude kaitseliinidega, siis Berdjanski suunal on ainult üks suurem liin, peale mida on lõuna poole võimalik edu korral palju kiiremini liikuda.
Hersoni rindest on ka nädalavahetusel palju räägitud, aga informatsioon tuleb peamiselt Venemaa poolelt, sest Ukraina ei ole huvitatud sellekohase info avaldamisest. Teada on, et Venemaa üritas koguda jõude Radenskis, et liikuda sealt põhja poole, aga Ukraina tabas vägede koondumispunkte täpse tulega mitmikraketiheitjatest. Venemaa poolelt on kurtmist, et nende poolelt olevat suurtükiväe toetus seal rindelõigus väike, ukrainlaste poolelt aga olevas õhus pidevalt palju droone, mis vaenlase elavjõu või tehnika märkamisel kiirelt koordinaadid edastavad ning järgneb kiire rünnak. Kuna Ukrainal on Dnepri vasakkaldal kasutada ainult see rasketehnika, mille nad on Venemaa armeelt suutnud üle võtta, siis üritavad nad oma loodud sillapäid kaitsta just eeskätt droonide ja suurtükkide koostöö tulemusena.
Ukraina pool avaldas ka video Venemaa armee majori Tomoviga, kes vahepealsel ajal oli nö kaduma läinud Kazatši Laheri juures ning internetiavarustel levinud meemides kasutati sellega seoses aktiivselt lauset David Bowie loost „Space Oddity“ – „ground control to major Tom“, aga z-blogijate suureks meelehärmiks selgus, et Venemaa propaganda järgi vaat et Rambo-laadseks tapmismasinaks peetud major laulis hoopis nagu linnuke. Müüt purunes kolinal, sest mees osutus äärmiselt jutukaks ning teadis ta Venemaa armee üksuste positsioonidest Dnepri idakaldal vägagi palju.
Luganski oblastis üritab Venemaa arvestatavate jõududega liikuda Kupjanski suunal ning nädalavahetusel õnnetus neil natuke edeneda Liman Pervõist ida pool. Ukraina poole andmetel aga koondab Venemaa Sinkovka lähedale täiendavaid jõude ning eeloleva nädala jooksul võib Venemaa ette võtta omajagu tõsiseid katseid Kupjanski poole edasi liikumiseks. Siiani on Ukraina kaitse suuremalt jaolt pidanud, loodetavasti on see samamoodi ka uuel nädalal.
Donbassis on viimastel päevadel Venemaa armee selgelt aktiviseerunud ning Bahmutist põhjas suutsid nad edeneda natuke Berhivkast lõuna poole, ka olevat Venemaa armee aktiviseerunud põhja pool Razdolivka suunal. Ukraina poole andmetel kasutavat Venemaa nendes rindelõikudes väga aktiivselt rallidroone, milliseid olevat neil seal tõeliselt palju, nii et neid lastakse lihtsalt isegi põldude vahel olevatesse metsaviirgudesse lootuses ukrainlasi kas tabada või nad liikuma panna ning nende droonidega olevat Ukrainal probleeme viimasel ajal oluliselt juurde tekkinud. Mõlemad sõja osapooled arendavad kiirelt droonide alast võimekust ning droonide tähtsus sõjapidamises järjest kasvab.
Bahmutist lõuna pool läksid Venemaa armee üksused Klišeejevkast lõuna pool meeleheitlikule vasturünnakule ning kandsid sealjuures suuri kaotusi nii tehnikas kui elavjõus. Raske uskuda, et neil sealt suunast õnnestub edu saavutada, aga kerge ei ole ka Ukrainal seal kaitses olla.
Nädalavahetusel toimus ka mitu sündmust, mille kohta on nii palju vastkäivat infot, et siiani täpselt teagi, mis siis ikka juhtus. Kõige rohkem on sellega seoses kõmu Palau lipu all sõitva kaubalaevaga Sukru Okan, mille on meeskond Türgist ning mis olevat olnud teel Ukrainas asuvasse Izmaili sadamasse. Kõigepealt teatas Venemaa, et nende sõjalaevalt Vassili Bõkov olevat tehtud laeva suunas mõned hoiatuslasud, peale mida olevat laevale maandunud helikopter K-29 koos eriväelastega, kes vaatasid laev üle ning laev olevat jätkanud teekonda (isegi vastavasisuline video on liikvel). Järgmine versioon teatas, et lõik Venemaa armee helikopterist olla filmitud kuskil mujal ning seekord olevat asi piirdunud lihtsalt ähvarduskõnega, peale mida olevat laev liikunud ühe NATO-sse kuuluva riigi territoriaalvetesse. Täna aga lugesin Hans de Vreij postitust, mille kohaselt see laev olevat liikunud hoopis Rumeenia sadamasse Sulinasse. Emotsioone on palju, aga ega täpselt teagi, mis siis ikkagi juhtus.
Teine samasugune lugu on väidetava Kertši silla ründamisega, kus räägitakse alates kõikide rakettide mahavõtmisest Venemaa õhukaitse poolt kuni silla tabamiseni välja. Meedia levivatel videotel on näha suitsugranaatide poolt tekitatud suits, selle ülevaate kirjutamise ajal silla tabamist kinnitavad pildilist materjali veel ei olnud.
Kui juba sildadeni jõudsin, siis jätkame samal teemal. Ukraina on rünnanud Krimmi Lõuna-Ukrainaga ühendavaid sildasid Storm Shadow tiibrakettidega, aga tulemused ei ole tihtipeale olnud ootustele vastavad. Fabian Hoffmann kirjutas oma postituses, et nende rakettide puhul tuleb enne laskmist ära programmeerida, kui palju hiljem toimub plahvatus peale esimese kihi (näiteks silla horisontaalse katte) läbimist, aga seda on äärmiselt keeruline nii paika panna, sest betooni paksus võib olla erinev ning suure kiirusega liikuva raketi puhul on ülimalt keeruline plahvatust nii ajastada, et see põhjustaks maksimaalset kahju vastasele. Seda probleemi pole aga Taurus tiibrakettidega, kus on MEPHISTO lõhkepea ning rakett on võimeline arvestust pidama, kui mitut erinevat kihti ta on läbinud ning mis materjalist see koosneb, seega lõhkeb see rakett täpselt seal, kus ta lõhkema peab ning sildade ründamisel oleks see rakett vaat et kordades suurema kasuteguriga. Tauruse tiibrakettide Ukrainale andmise teema on taas päevakorral, Saksamaa poolt tuleb signaale, et lähiajal võidakse vastav otsus ära teha ning Saksamaa suudaks kuni 450 mahakandmisele määratud raketti küllaltki kiirelt töökorda sättida, aga selleks on kõigepealt vaja poliitilist otsust.
Eelmisel nädalal tulistas Venemaa välja neli Kinzal aeroballistilist raketti, mille sihiks oli Juri Ignati sõnul olnud hoone, kus Venemaa armee arvates asusid Ukraina lendurid, kes alustavad väljaõpet F-16 peal lendamiseks. Üks rakett lendas Kiievist mööda nii lähedalt, et Patriot võttis selle maha, teised olid aga sihtmärgist kõvasti mööda pannud, üks plahvatas sihtmärgist lausa kilomeetri kaugusel. Nii mööda, et ukrainlased ei jõua ka ära imestada, et mida siis nende analooge mitteomavate rakettidega üritati tabada.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
