Putin pidas kõne, kus väitis, et mobiliseeritud on juba 222000 inimest ja et mobilisatsioon pidavat lõppema paari nädala pärast. Nii võib see ka olla, sest alates esimesest novembrist käivitub Venemaal ajateenistusse kutsumine ja paralleelselt kahte asja korraga teha ei saa. Mobilisatsiooni esimese laine läbiviimiseks anti piirkondadele kvoodid, mis tuli täita. Kõige suuremad probleemid nö plaani täitmisel tekkisid aga Moskvas ja Peterburgis, kus väidetavalt oli eelmise nädala alguses täidetud vähem kui 50% plaanist ja siis hakkasid toimuma haarangud kõikjal nendes kahes suurlinnas. Mobilisatsiooni esimestel päevadel oli üle Venemaa läinud vabatahtlikult kohale suurusjärgus 10000 inimest ja väidetavalt pakuti neile kõigile võimalust sõttamineku asemel just tööd nö mobiliseerimise läbiviimisel, kusjuures olevat olemas ka motivatsioonipakett – kui plaani täis ei saada, siis tuleb sõtta minna neil, kes ei saanud nö tööga hakkama. Nende nn vabatahtlike kasutamine musta tööd tegemisel on diktaatori seisukohast väga mõistlik – diktatuurid püsivad tänu repressiivorganitele ja seal pole nö ideelisi inimesi kunagi liiga palju, neid tuleb hoida võimalusel.
Minu jaoks väga märgiline sündmus toimus Belgorodi linnas, kus rünnati Belgorodi lennuvälja. Mõned päevad varem oli Venemaa väidetavalt sellest piirkonnast süsteemiga S-300 tulistanud Ukrainas Poltaava oblastis lendavaid Ukraina lennukeid, kes olid kaugel rindejoonest ja lendasid piisavalt kõrgel, mis tegi nende tulistamise võimalikuks. Järgnes Ukraina vastuaktsioon, mille lõppvaatus on ka videos näha. Nimelt saatis Ukraina üle piiri mõned droonid ja ka ühe Totška-U raketi, neid tulistati Belgorodi lennuväljal olevatest S-300 kompleksidest ning täpselt seda oligi Ukrainal vaja, et saata AGM-88 HARM raketid teele, mis ka tabasid mõlemat S-300 kompleksi. Märkimisväärne on asjaolu, et just nende, USA päritolu rakettidega rünnati Venemaa territooriumil olevaid õhukaitsekomplekse ja hästi on ka videolt näha, et nende rakettidega ei saa Venemaa õhukaitse hakkama.
Olukorrast rinnetel ka. Alustan Dnepri läänekaldal toimuvast, mille puhul Ukraina pool ei anna mingisugust infot ja seetõttu loob antud juhul infofooni Venemaa. Venemaa teatel on nad alustanud evakuatsiooniga, Hersonist viiakse ära ka finantsasutusi, õppeasutusi jne. Lahinguväljal olevat Ukraina alustanud pealetungiga Milove suunal ning saavutanud ka seal teatud edu. Ukraina poole andmetel ei pidavat Venemaa enam üritama tuua rasketehnikat Dnepri läänekaldale, vaid tehnika liikumine pidavat olema vastupidise suunaga, seega ei ole välistatud variant, et Venemaa üksused peavad seal suutma rinnet hoida niikaua, kui Venemaa on evakueerinud nende jaoks olulised inimesed ja varad ning peale seda algab sõjaväelaste suurem lahkumine. Kas see kõik ka nii läheb, on raske öelda, aga Dnepri läänekalda puhul tuleb arvestada veel ühe aspektiga. Nimelt on Venemaal seal siiani olnud küllaltki lihtne kaitsta, sest seal on niisutuskanalite võrgustik, mille ümber kasvab tihe võsa, mis võimaldab kaitsjatel ennast hästi nähtamatuks teha ning vastupidi, ukrainlaste jaoks muudab see ründamise palju ohvriterohkemaks. Nüüd aga on tulemas periood, kus peale lehtede langemist on olukord hoopis teine mõlema poole jaoks – Ukraina luure näeb Venemaa sõdureid palju paremini ning edasine on juba suurtükkide töö. Sõjalises mõttes oleks Venemaa jaoks Dnepri läänekaldalt lahkumine mõistlik, aga poliitiliselt on see Putini jaoks seotud suurte ohtudega, samas oleks kogu sealse grupeeringu häving veelgi suurem hoop, sest just Dnepri läänekaldal on Venemaa hetkel ühed kõige võitlusvõimelisemad üksused ja neid ei ole lihtsalt võimalik tšmobikutega asendada.
Olukorraga Hersoni oblasti okupeeritud territooriumil on otseselt seotud ka plahvatus Kertši sillal, mille osas esialgu lubati kiiret liikluse taastumist, aga tänaste teadmiste kohaselt võib remont seal kesta järgmise aasta suveni ning tänasel päeval veoautosid üle silla ei lasta, aga praamiliiklust segavad tugevad tuuled. Nii et selle plahvatuse mõjud on pikaajalised ja Ukraina jaoks soodsad, sest veoautode jaoks võimalik alternatiivne teekond Mariupolist Melitopoli on võimalik, aga soovitud mahte on väga keeruline saavutada. Silla plahvatusega seoses veel selline infokild, et esialgne FSB versioon läks vett vedama, sest selgus, et plahvatuses osalenud auto ei olnud käinud ei Bulgaarias, Gruusias ega Armeenias, meediasse esitatud nö tõendusmaterjalil oli teine auto. Küll aga on fakt see, et mingil müstilisel kombel oli plahvatuse hetkel veoauto kõrval sõiduauto, milles kohtunik, kellel oli väidetavalt Kadõrovi sugulasega seoses kohtuprotsess pooleli. Imeline kokkusattumus.
Luganski oblasti rindel on Ukraina edenenud natuke Kupjanskist ida suunal, aga samas on Venemaa teinud vasturünnakuid Limani suunal, et suurendada võimalusel Kremennajast läänes platsdarmi. Nö hall ala on seal suurenenud, eri poolte poolt edastatud info on vastukäiv. Venemaa poole info kohaselt pidavat Ukraina ka Svatove suunal koguma reserve ja pole välistatud, et nad üritavad seal suuremale pealetungile minna. Kõige keerulisem on Ukraina jaoks olukord Bahmuti suunal, sest varsti võib linna tabada Popasna saatus ehk siis sinna ei jää pideva pommitamise tõttu enam suurt midagi alles, mis võimaldaks kaitsetegevust läbi viia. Wagnerlased saadavad seal surma kinnipeetavaid ning neid on nad kolooniatest palganud tuhandeid. Nad olevat seal nagu zombid ehk siis haavatud kaaslastest ei tehta välja, liigutakse tuimalt edasi. Lahingutandril hõljuvat laibalõhn, sest langenud kinnipeetavaid ei korjata kokku. Ainult sellise nö tulevalli taktikaga on Venemaa viimastel kuudel minimaalset edu saavutanud, aga Venemaad ei huvita, kui palju inimesi surma sai või mis ära hävitati, peaasi, et saadi taas mõned ruutmeetrid maad juurde, sest sellest on neil suur puudus niigi ja just need mõned lisaruutmeetrid teevad neist superriigi, keda kõik kartvat ja kadestavat (sarkasm).
Iraani droonid ja ballistilised raketid. Kuigi nö ametlik Iraan väidab, et nad olevat üks äraütlemata rahuarmastav riik ja et nemad polevat Venemaale droone andnud, siis tegelikkus on teine ja täna hommikul toimus tapjadroonide Shahed-136 massrünnak ühele Kiievis asuvale kriitilise tähtsusega infrastruktuuriobjektile, aga praeguste teadmiste kohaselt ei osutunud see eriti edukaks Venemaa jaoks. See on aga ainult pool häda, sest USA luure andmetel andvat Iraan Venemaal lisaks droone Arash-2, mis on juba oluliselt kaasaegsem tapjadroon ning eriti alarmeeriv on info ballistiliste rakettide Fateh-110 ja Zolfaghar kohta, sest kui Venemaa saab neid rakette sadades eksemplarides, on tegemist tõsise ohuga. Israelist on tulnud antud kontekstis infot, et nüüd oleks neil ka aeg Ukrainat palju rohkem aidata ja eks neil ole omad huvid ka sellega seoses, et nii saaks oma suurima vaenlase poolt loodud relvi paremini tundma õppida.
Belgorodi oblastis on Ukraina piiri äärest paljud venelased sõja jalust ajutiselt ära kolinud, aga nende andmetel on see kaasa toonud ootamatu probleemi – nimelt pidavat Venemaa sõjaväelased nendes majades marodööritsema ja varastama kõike, millest jõud üle käib. Nii et ei puuduta see marodööritsemine ainult Ukrainat. Ja varastamine pidavat seal ida pool üldse popp olema, nii kurdavad tšmobikud, et mobiliseeritute hulgas käivat massiline üksteise tagant varastamine ning kaubaks minevat kõik – alates rahast ja tossudest kuni puržuikadeni välja. Kes on pidanud okupatsiooniarmees aega teenima, nende jaoks tuleb see kõik nii paganama tuttav ette.
Venemaal toimuvad massilised abielude registreerimised, kus korraga on ruumis kuni 50 paari, kus väga tihti armastusel pole mingit rolli, paljude sõttaminevate meeste värsked abikaasad säravad õnnest (erinevalt meestest endist), sest kui hästi läheb, siis saab õige pea nö abikaasa eest kena kopika mehe surma puhul. Ja kui ei vea, siis lahutada jõuab alati.
Venemaa Pervõi Kanal’i pealt näidatakse saadet, mille nimi on „Antifeik“ ehk siis mille sisu peaks teoorias olema valeuudiste paljastamine. Reaalses elus on kõik muidugi vastupidi, aga kui valetamisega minna nö üle võlli, siis tänapäeva avatud maailmas võib asi eriti groteskseks minna. Nimelt oli seal lõik, mis rääkis Euroopa külmumisest Venemaa gaasi puudumisel. Stuudios tehti lülitus Münchenisse, kus paksudes talveriietes lõdises üks naisterahvas, kelles tähelepanelikud televaatajad tundsid ära skandaalse Julia Prohhorova, kes sai kurikuulsaks ukrainlaste mõnitamisega Austrias, millest ta ise video tegi.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
