www.DELFI.ee
EKRE volikogu koosolek
Foto: Ilmar Saabas
Hiljuti kinnitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) oma valimisnimekirja riigikogu valimisteks. Üritust kajastanud „Aktuaalse Kaamera" ajakirjanikule ütles partei juhtliige Martin Helme, et teoreetiliselt on võimalik, et erakond võtab valimistel kaks või kolm isikumandaati.
Teoreetiliselt on see muidugi võimalik. Nimelt jaotatakse isikumandaat selliselt: esmalt tehakse kindlaks ringkonna lihtkvoot - ringkonnas hääletanute arv jagatakse seal jaotatavate mandaatide arvuga. Kandidaat, kes saab hääli lihtkvoodist rohkem või sellega võrdselt, pääsebki parlamenti. Sealjuures pole vahet, kas inimene kandideerib erakonna nimekirjas või üksinda.
See tähendab, et isikumandaadiga riigikokku saamiseks pole vaja, et erakond viieprotsendise valimiskünnise ületaks. Kõik küsitlused, mis ennustavad EKREle vaid paariprotsendist toetust, muutuvad korraga tähtsusetuteks.
Niisiis on Helmedel šansid täiesti olemas. Just nimelt, vaid pojal ja isal Mardil, sest partei valimisnimekirja vaadates on sealt raske kedagi veel leida, kes isikumandaadi jagu hääli koju tooks.
Ja neid hääli on vaja palju. Ses mõttes pole noorem Helme niisama hoopleja: kevadistel europarlamendi valimistel sai ta üksinda üle 9500 hääle. See moodustas kõigist EKREle antud häältest muide üle 70 protsendi. Kui isa hääled juurde liita, siis kahepeale kokku said nad 93 protsenti erakonna häältest. Võimas. Ja ühtlasi toetab eelmises lõigus öeldut.
Ühesõnaga, nii suure isikliku häältesaagiga lendaks Martin Helme paugupealt riigikokku. Ent Euroopa valimised pole samad mis koduse Riigikogu omad. Europarlamendi valimistel on Eesti üks suur valimisringkond, kõik võistlevad häälte pärast kõigiga. Seal ligi 10 000 häält võtta pole küll lihtne, aga ikkagi lihtsam kui kevadel.
Nimelt kandideerib Martin Helme Mustamäel ja Nõmmel. See on keeruline ringkond. Esiteks elab seal palju valijaid: eelmistel parlamendivalimistel oli sealne lihtkvoot 6310,25. See tähendab enam kui 6000 häält. Teoreetiliselt veel võimalik...
Teiseks on seal aga kõikidest parteidest nimekad kandidaadid. On teada, et Isamaa ja Res Publica Liidust on konkurentideks näiteks erakonna esimees Urmas Reinsalu, endine regionaalminister Siim Kiisler ja pikaaegne riigikogu liige Mart Nutt.
Reformierakonda esindab Mustamäel ja Nõmmel endine välisminister ja europarlamendi saadik Urmas Paet, rahandusminister Maris Lauri ja staarluuraja Eerik-Niiles Kross. Keskerakonnas pakuvad konkurentsi Tallinna abilinnapead Arvo Sarapuu ja Merike Martinson ning Edgar Savisaaare poeg Erki Savisaar. Sotsiaaldemokraate esindavad riigikogulased Rainer Vakra, Mart Meri ja Olga Sõtnik. Muide, Paet sai seal ringkonnas viimati isikumandaadi. Enam kui 10 000 häälega.
Pärnumaal, kus tänavu kandideerib EKRE esimees Mart Helme, pole lood eriti paremad. Lihtkvoot oli seal küll 2011. aastal tunduvalt väiksem (5031), kuid isikumandaati ei saanud keegi. Seegi kord ei saa kerge olema, sest Reformierakonnast rinda tuleb pista näiteks Pärnu linnapea Toomas Kivimäega, SDEst riigikogulase Indrek Saarega, Keskerakonnast riigikogulase Kadri Simsoniga ja IRList riigikogulase Annely Akkermanniga. Pealegi tahtis Marti kevadel Brüsselisse saata üle terve Eesti natuke alla 3000 valija. Mida on kõvasti vähem kui lihtkvoodi 5031 häält.
Nii et raskeks läheb. Helmede tulemused europarlamendi valimistel annavad neile küll lootust, kuid kas sellest isikumandaatideks piisab, näitab aeg. Lugupeetud Paet, Reinsalu, Simson, Saar - kinnas on igatahes heidetud.
Delfi avaldab enne riigikogu valimisi poliitilistel teemadel arvamuslugusid, tähelepanekuid ja repliike. Delfi valimisblogijate meeskonda kuuluvad Henri Kõiv, Anette Parksepp, Gert Siniloo ja Andrei Liimets.
