23. juuli 2020, 16:30
USA välisminister saatis Balti riikidele videotervituse
Autor Alexandra Saarniit suvereporter
USA välisminister Mike Pompeo. FOTO: RITZAU SCANPIX/via REUTERS
https://www.postimees.ee/70241...Täna möödub 80 aastat Wellesi deklaratsioonist, millega USA mõistis hukka Balti riikide illegaalse okupeerimise ja liitmise Nõukogude Liiduga. Aastapäeva puhul läkitas USA välisminister Mike Pompeo Balti riikidele videotervituse.
Kuula artiklit
23. juulil 1940. aastal mõistsid Ameerika Ühendriigid hukka Balti riikide jõuga okupeerimise ja liitmise Nõukogude Liiduga. Dokumenti tuntakse kui Wellesi deklaratsiooni toonase USA välisministri kohusetäitja Sumner Wellesi järgi.
Ajaloolise tähtpäeva puhul tegid ühisavalduse ka kolme Balti riigi välisministrid, rõhutades tugevat vastuseisu Venemaa katsetele ajalugu ümber kirjutada.
«Seisame vankumatult vastu kõikidele Venemaa katsetele kirjutada ümber ajalugu, eesmärgiga õigustada Balti riikide okupatsiooni ja anneksiooni Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal. Wellesi deklaratsioon ilmestab, et juba 1940. aastal nägi vaba maailm Nõukogude Liidu tegusid sellisena, nagu see oli: ebaseaduslik jõuga annekteerimine,» seisab avalduses.
Välisministeeriumi vahendusel rõhutas Eesti välisminister Urmas Reinsalu koos USA kolleeg Mike Pompeo, Läti välisminister Edgars Rinkēvičsi ja Leedu välisminister Linas Linkevičiusega ka Balti riikide ja USA püsivalt tugevaid liitlassuhteid.
Avalduses kinnitasid välisministrid tugevat liitlassuhet NATOs, kus töötatakse üheskoos rahu ja stabiilsuse kaitsmise nimel. Balti riigid hindavad USA panust Euroopa kaitsesse, eriti vägede jätkuvat ja regulaarset lähetamist Balti riikidesse, mis on võimalike vastaste heidutamiseks ülimalt oluline.
Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on tegemist märkimisväärse näitega Eesti Vabariigi ja USA pikaajalistest lähedastest suhetest ning tugeva sõnumiga ajal, mil Venemaa jätkab süsteemseid katseid ajalugu moonutada. «Ameerika Ühendriigid ajasid kõige järjekindlamat Eesti okupeerimise ja annekteerimise mittetunnustamise poliitikat,» sõnas Reinsalu.
«Tänu sellele, et USA ja mitmed teised lääneriigid ei tunnustanud Eesti okupeerimist, said meie saatkonnad vabas maailmas edasi tegutseda. Sellel olulisel aastapäeval tunnustame ka Eesti diplomaate, kes seisid siis ja seisavad praegu Eesti Vabariigi riikluse ja suveräänsuse eest,» lisas ta.
Mike Pompeo oma videotervituses:
Tervitused Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi poolt! Välisminister Michael Pompeo siinpool. Kaheksakümmend aastat tagasi pani USA välisministri kohusetäitja Sumner Welles aluse Wellesi deklaratsioonile. See oli Ameerika välispoliitikat juhtivate ajatute põhimõtete taaskinnitamine. See näitas Ameerika tugevat vabaduse ja iseseisvuse toetust Balti riikidele.
Kui Nõukogude Liit okupeeris teise maailmasõja ajal rahumeelsed rahvad Eestis, Lätis ja Leedus, Welles deklareeris: «Ameerika Ühendriigid on röövelliku tegevuse vastu, olenemata sellest, kas tegevused on läbi viidud kasutades jõudu või ähvardusi. Samamoodi ollakse vastu ka ühe riigi, olenemata selle tugevusest, mis tahes teise suveräänse riigi siseküsimuste sekkumisse, olenemata selle nõrkusest.»
Kogu Nõukogude okupatsiooni vältel lehvisid Eesti, Läti ja Leedu lipud uhkusega Washington D. C välisministeeriumis. Ameerikas kehtivad siiani Wellesi deklaratsioonis sõnastatud suveräänsuse põhimõtted. Meie sõprus kolme Balti riigiga on veelgi tugevam pärast 1991. aasta taasiseseisvumist, kõik tänu meie jagatud demokraatlikutele väärtustele ja NATO liidule.
Kaheksakümmend aastat hiljem hindavad Ameerika Ühendriigid endiselt neid katkematuid sidemeid. Kõigi ameeriklaste nimel, seisan täna uhkusega nende põhimõtete eest, millele meie eelkäijad 1940. aastal aluse panid, näidates taas solidaarsust kõikide vabadust armastavate inimestega.
Jumal õnnistagu teid!
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
timelist 428 Jul 2020 11:05
http://kultuur.elu.ee/ke528_re... 1942. aasta 7. märtsi Churchilli kiri Rooseveltile ettepanekuga jätta Balti riigid NLiidu koosseisu, millega Roosevelt kohe nõustus. Selgitatakse, et Atlandi Harta Balti riikide suhtes ei kehti, sest sõja alguses 1941. aasta 22. juunil ei olnud need riigid iseseisvad.
Winston Churchill: The Second World, volume IV 1951 p. 293.
http://arvamus.postimees.ee/32... Kaarel Piirimäe: kuidas 12. märtsil 1942 otsustati Eesti saatus ehk Litvinovi ja Roosevelti salajane sõnum. Käesolev allikapublikatsioon tõendab aga veenvalt, et 12. märtsil teatas Ameerika president kohtumisel Nõukogude suursaadiku Litvinoviga, et ta ei näe põhimõttelist probleemi, kui Nõukogude Liit väljub sõjast piiridega, mille ta oli suutnud saavutada 1941. aasta juunikuuks.
https://objektiiv.ee/konstanti... Svinhufvudi artikkel, mille siin lugejateni toon, on kirjutatud 16. novembril 1943 ajendatuna viis päeva varem Moskvas lõppenud välisministrite konverentsist. See toimus 1943. aasta novembris Moskvas ning seal valmistati ette Teherani konverentsi (28.11.–1.12.1943). Moskvas kohtusid brittide Anthony Eden, Cordell Hull Ühendriikidest, Hiina välisminister Foo Ping-Sheung ja Vjatšeslav Molotov NSVL-i esindajana. Kiideti heaks ühisavaldus, milles lubati jätkata võitlust kuni vaenlase, Hitleri Saksamaa tingimusteta kapitulatsioonini. Molotov allkirjastas selle, kui Ühendriigid olid lubanud mitte sekkuda Euroopa tulevaste piiride küsimusse. Lepiti kokku ka selles, et Hitleri liitlaste suhtes saab otsustusõiguse riik, kelle kanda oli olnud suurem koormus võitluses konkreetse satelliitriigi vastu. NSVL sai vabad käed Soome suhtes. Kolme Balti riiki aga isegi ei mainitud selles avalduses.
timelist 326 Jul 2020 07:29
Salaja oli USA Monroe doktriini pidevalt rikkunud aga 1939. aasta 14. aprillil tehti seda ka avalikult, kui president Roosevelt pöördus peale Albaania okupeerimist Itaalia poolt Mussolini ja Hitleri poole sõlmida pakt 10-ks aastaks.
Kas olete valmis kinnitama, et teie sõjaväge ei kasutata järgmiste riikide vastu, kokku oli 31 riiki, ka Poola, Soome, Jugoslaavia, Balti riigid ja Nõukogude Liit.
Hitler vastas sellele iroonilise kõnega Reichstagis 28. aprillil, kritiseerides ka Inglise garantiisid Saksamaa kallaletungi vastu nii Poolale kui ka Balti riikidele, mis tõidki hiljem kaasa baaside lepingud jne.
Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aasta märtsis alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit konsultatsioone Saksamaa peatamiseks. Üheks selle osaks said nn Briti garantiid erinevatele riikidele, mida määriti riikidele pähe ka tahte vastaselt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule ja selle salaprotokollile, mis kohustas Eestit koordineerima NLiidu ja Poola vastaste kaitserajatiste ehitamise Saksamaaga.
1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas. Need lõppesid 1. juulil kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.
Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles: Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
Euroopa suurriigid said Londonist salastatud teate: „Tema Majesteedi valitsus kiidab heaks kokkulepitud abinõud Baltimaade okupeerimiseks." (vt. Documents on British Foreign Polici 1919-1939, Vol.VI, ss. 764-782.)
1939. aasta 15. – 18. august: NLiidu, Prantsusmaa ja Inglismaa sõjaväesinduste kohtumine Moskvas. Arutati olukorda, mida teha, et vältida Saksamaa kallaletungi NLiidule läbi Poola ja Baltikumi.
http://vana.kesknadal.ee/est/u...Winston Churchill: MRP sõlmimises olid süüdi Balti riigid ise.
timelist 226 Jul 2020 06:44
1940. aasta.
19. juuli – Hitler, Balti riigid ei kuulu Saksamaa mõjusfääri.
21. juuli - USA Riigidepartemangu avaldus, milles tauniti ühe riigi „ ükskõik kui võimsa“, teise riigi, „ükskõik kui nõrga“ siseasjadesse sekkumist.
NLiidu esindaja Washingtonis protestis 27. juulil selle avalduse vastu. S. Welles vastas omakorda, et see on „probleem“, mille suhtes „peame kokku leppima“.
24. juuli – Saksamaa välisministeerium keeldus võtma vastu Balti riikide suursaadikute proteste nende NLiitu inkorporeerimise vastu.
Kasulik on NSV Liidu USA suhete puhul tutvuda suursaadik Joseph Daviese isikuga.
http://en.wikipedia.org/wiki/J... Too härra valmistas ette lepingu, mis tuntud kui Roosevelt - Stalini leping.
Selle sisu on varjus, sest Kongressi otsused keelasid välisriikide relvastamist.
Davies sai Lenini ordeni, olles vahemees USA sõjaarhitektide kitsa ringi ja Kremli vahel.
Väga ebameeldiv tegelane.
Sealtkaudu jõuab seltskonnani USAs, kes oli huvitatud Euroopa sovietiseerimisest.
London Citys olid jõud, kes mahitasid Churchilli ja nn sõjaparteid.
Enamust neist jõududest ühendas ka ühine etniline päritolu.
Selle seltskonna olemasolu ja tegevuse tõttu ei olnud Eestil aastatel 1939 - 40 peale Saksamaa mitte kusagilt abi oodata. Tuli loota kas iseendale või õnnele.
1938. aasta 17. jaanuaril esitas USA suursaadik NL-is Joseph.E. Davies aruande eeltöö lõpetamise kohta salajase leppe sõlmimiseks NL-iga. Riigidepartemangu dokument nr 800.51w89USSR/247.
Nüüd algasid lõputud tarned juba II maailmasõja lõpuni.
http://www.pealinn.ee/koik-uud...Lääneriigid ei soovinud Baltikumi iseseisvumist.
„USA president George Bush teatas 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps.” („Päevaleht” 24.09.1991).
USA esindajad teatasid eestlastele 90-ndate alguses, et pole vaja ajaloolistest nüanssidest kinni pidada.
Loe kõiki kommentaare (5)
