Pensionärid võivad teise riiki kolides rahas võita või kaotada
Eestlased Eestis | 19 Jun 2015  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Tiina Kangro, , 18. juuni 2015,
Miks mitte olla vanaema Vahemere ääres?

Mis juhtub teie sissetulekuga, kui otsustate pensionipõlves kasutada vaba liikumise õigust ja kolida elama mõnda teise riiki?

Näiteks saab teil Eesti kehvast ilmast villand ja te otsustate nautida vanaduspõlve mõnel soojemal maal. Vahel karjub parema kliima järele teie tervis, kui olete kogenud, et liigeseprobleemid või unehäired taanduvad sinise taeva, sooja päikse ja tervistava Vahemere mõjul ka ravimiteta.
http://www.linnaleht.ee/682441...
Kolimises võib olla ka väike praktiline kasu meie kasina pensioniga eakate jaoks: soojemas kliimas pole nimelt tarvis tasuda suuri küttearveid ega kulutada raha talveriietele. Lisaks tuleb paljudes lõunapoolsetes riikides maitsev toit turult või poest Eestiga võrreldes üsna soodsalt kätte. Euroopa Liidu piires teeb aga vaba liikumise eriti peibutavaks just võimalus kanda teise riiki üle oma tervisekindlustus – selleks tuleb vaid vormistada haigekassas vorm E121 ja anda see sisse uue elukohariigi sotsiaalkindlustusasutusse. Nii tekib Eesti pensionäril võimalus saada soovitud perioodiks arstiabiteenuseid võrdselt selle riigi elanikega.

Elukohavahetuse põhjuseid võib muidugi olla teisigi, näiteks võib tööl käimisest vabanenuna tekkida soov asuda elama sugulaste või välismaale kolinud laste juurde. Ent kuidas on sel juhul lood Eestist saadava pensioniga? Kas see tuleb elukohta vahetades välisriiki kaasa samadel alustel?

Just siin on tarvis teha pisut eeltööd, sest riikide seadused ja ka riikidevahelised tulude maksustamise kokkulepped on erinevad, ning veidi asja uurimine võib tuua nii häid kui ka halbu uudiseid.

Riikidevahelised lepped

Näiteks Eestist Venemaale elama asumist kavandades tuleb arvestada sellega, et pension jääb viiendiku võrra väiksemaks. Kuigi Eestis elava inimese jaoks on keskmine pension (tänavu 374 eurot) maksuvaba, on Eesti maksuametil kohustus arvata Venemaale kolinud pensionäri pensionilt maha 20-protsendine tulumaks enne selle ülekandmist saaja pangaarvele, sest Eesti ja Venemaa vahel puudub topeltmaksustamise vältimise leping.

Ka mitme teise riigi (Soome, Rootsi, Taani, Holland, Ungari, Malta, Belgia, Island, Bulgaaria, Küpros, Luksemburg ja Kanada) korral arvatakse elukohta vahetanud pensionäri igakuiselt pensionilt 20-protsendine tulumaks kõigepealt maha, kuid pensionäril on õigus maksuvabastuse alla kuuluv osa järgmise aasta algul Eesti maksuametis tehtava tuludeklaratsiooniga tagasi saada. Seda siis, kui ta samal ajal muud tulu ei teeni, mis võib täiendavate maksukohustuste tekkimisega skeemi sassi ajada. Seega pensionär nendesse riikidesse kolinuna raha ei kaota, vaid üksnes saab osa sellest kätte viivitusega.

On aga ka hulk riike, kuhu elama asunu Eestist saadavat pensioni maksustatakse hoopis sealsete maksuseaduste alusel. Just siin võib Eesti pensionär „kaubelda” kasudega, sest nii mõneski riigis on ka maksuvaba miinimum suurem või siis ei maksustata pensione üldse. Nii võib Eesti pensionär saada ka üle 374-eurose pensioni täies mahus kätte, või siis maksta uuele elukohariigile vaid sümboolset maksu.

Võita või kaotada?

Riigid, kuhu elama asunud Eesti pensionäri pension maksustatakse kohalike seaduste järgi, on Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Portugal, Kreeka, Saksamaa, Inglismaa, Tšehhi, Slovakkia, Horvaatia, Poola, Norra, Iirimaa, Austria, Šveits, Sloveenia, Rumeenia, Läti, Leedu, aga ka Moldova ja Ukraina.

Ent ka siin tuleks enne ümberasumist tutvuda kohalike maksuseadustega, sest need erinevad märkimisväärselt. Näiteks kui Portugalis on välismaa pensionäride jaoks ükskõik kui suur pension 10 esimest aastat täiesti maksuvaba (sealt edasi on võrdselt portugali pensionäridega maksuvaba pisut üle 1000 euro kuus), siis Hispaanias on pensioni maksuvaba osa isegi Eestist väiksem – vaid 340 eurot kuus, millele järgneb pensioni suuruse alusel rikaste riikide pensionäridele isegi kuni 52-protsendine tulumaks. Prantsusmaal jälle on pensionite maksuvaba piir 305 eurot kuus leibkonna kohta, millele aga järgneb vaid 7,5-protsendine tulumaks. Seal näiteks üksi elav ja 420-eurost vanaduspensioni saav Eesti eakas juba mõne euro võidaks.

Kõige selle juures on aga veel üks tähtis nüanss. Nende riikide maksusüsteemi saab üle kanda vaid tavalise vanadus-, toitjakaotus- ja töövõimetuspensioni, aga mitte riigi- ja omavalitsuste ametnikena töötanud inimestele makstavat eripensioni. Nende viimaste (kaitseväelased, politseinikud, kohtunikud, riigikogu liikmed jt) pensionid kuuluvad igal juhul täismahus tulumaksustamisele Eestis, kui pensionär on siinse tolmu jalgelt pühkinud. Olgu öeldud, et samamoodi käitub avalikust sektorist pensioni saavate eakatega enamik Euroopa riike – oled olnud riigipalgaline, siis jätad igal juhul oma maksud sellesse riiki, mida oled teeninud.

-------------------------------

Elamise ja elusoleku tõendid

# Selleks, et Eesti pensionärile, kes on elama asunud Prantsusmaale, Hispaaniasse, Itaaliasse, Portugali, Kreekasse, Saksamaale, Inglismaale, Tšehhisse, Slovakkiasse, Horvaatiasse, Poolasse, Norrasse, Iirimaale, Austriasse, Šveitsi, Sloveeniasse, Rumeeniasse, Lätisse, Leedusse, Moldovasse või Ukrainasse, kanda pension üle täismahus, nõuab maksu- ja tolliamet pensioni saajalt kord aastas elukohariigi maksuameti tõendi esitamist selles riigis elamise (ehk residentsuse) kohta.

Kui pensionär seda tõendit õigeks ajaks esitanud ei ole, maksustatakse ta pension 1. eurost alates kuni tõendi esitamiseni. Seega ei ole maksuvabastus automaatne, vaid selle juures eeldatakse pensioni saajalt teatavate tingimuste täitmist.

# Samuti on väljaspool Eestit elaval pensionisaajal kohustus esitada sotsiaalkindlustusametile iga aasta 1. märtsiks tõend elusolemise kohta. Selle peab olema välja andnud pensionisaaja elukohariigi sotsiaalkindlustussüsteemi asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või notar. Elusolekutõendi võib asendada residentsustõendiga, mille on väljastanud elukohajärgne maksuamet.

Tõendi tähtajaks esitamata jätmise korral peatatakse pensioni maksmine alates 1. aprillist. Juhul kui pensionär esitab tõendi tähtajast hiljem, jätkatakse pärast tõendi saabumist pensioni maksmist ja tagasiulatuvalt alates pensioni maksmise peatamisest.

Muide, see kord ei puuduta Eestis, Venemaal, Lätis, Leedus, Moldovas või Ukrainas elavat Eesti pensioni saajat, sest nende riikide vahel on sõlmitud andmevahetusleping.

# Tõendi vormi ja lisainfot leiab aadressilt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/....

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Eestlased Eestis
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus