Lauri Vahtre: Eesti riigi hävitasid kommunism ja stalinism, mitte Konstantin Päts ERR (4)
Eestlased Eestis | 07 May 2016  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Lauri Vahtre. (Foto: Postimees/Scanpix)
 - pics/2016/05/47571_001.jpg

Ajaloodoktor Lauri Vahtre sõnul tuleb meeles pidada, et Eesti riiki ei hävitanud mitte Konstantin Päts, vaid Jossif Stalin ja süüdi on ikkagi agressor, mitte ohver.

http://uudised.err.ee/v/eesti/...

Vahtre rääkis Vikerraadio saates "Eesti lugu", et meeles tuleb pidada ka seda, millises olukorras oli Eesti ja mis toimus mujal Euroopas: Poola oli langenud, Tšehhoslovakkia oli langenud, Austria oli liidetud.

Küsimus oli Vahtre sõnul see, kas hakata uhkuse pärast vastu ja saata hulk mehi surma selleks, et poleks kaksipidi arvamist.

"Tagantjärele teame, et ilmselt oleks olnud nii välispoliitiliselt kui ka rahvuspoliitiliselt oluline see teadmine, et hakati vastu," märkis Vahtre.

Päts rehkendas Vahtre sõnul teisiti, sest "tema jaoks ei olnud ülim väärtus mitte riik, vaid rahvas". "Rahvas võib riigi alati uuesti rajada, aga kui rahvas kaob, siis pole enam midagi, pole kedagi, kes seda riiki uuesti loob ja pole kellele luua," rääkis ajaloodoktor.

Lauri Vahtre ütles, et agressioon oli ilmne, aga see haav, mis psühholoogiliselt rahva hinge löödi, oli võib-olla suurim valearvestus, mille Päts tegi. Vahtre rõhutas samas, et Päts mitte ei andnud riiki ära, vaid see riik kisti ta käest ära.

Vahtre rääkis "Eesti lugude" 9. saates Konstantin Pätsist kui rahvusriigi ülesehitajast ja riigijuhist, kelle ametiajal seesama riik hävis. Saates oli juttu ka sellest, miks just nüüd jälle iseseisvas riigis valusatele küsimustele vastust otsitakse.

"Eesti lugu" räägib avameelselt Konstantin Pätsi elust ja otsustest

Raadiosaade "Eesti lugu" räägib läbi mitme saate ausalt ja avameelselt Konstantin Pätsi, avaliku elu tegelase, poliitiku, riigimehe Eesti esimese peaministri ja esimese presidendi elust ja otsustest.

Konstantin Pätsi ja Eesti riigi elukäigu kolm murdepunkti on aastatel 1918, 1934 ja 1939 ehk suurtest teenetest sõltumatu Eesti rajamisel kuni riigipöördeni 1934. aastal ja paljuvaieldud otsuseteni 1939. ja 1940. aastal.

Saadetes on esinenud Ago Pajur, Andres Kasekamp, Jaak Valge, Peeter Kenkmann, Enn Tarvel, Peeter Järvelaid.

Kõiki saateid Konstantin Pätsist saab kuulata Vikerraadiost: http://vikerraadio.err.ee/l/ee....

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
aeg on12 May 2016 15:02
lahkuda nõukogude liidu kommunismi järeltulijast - euroopa liidust (endised kommud juhivad seal (barraso, kallas, merkel, ashton ...)!

'Under the TTIP, the citizens of Europe would lose out on all fronts. Europeans would become literally subjects of a corporate empire, led by the United States of America. EU countries would stop being sovereign nations, even more so than is already the case under the current Brussels dictate.'

http://www.informationclearing...
lumpy11 May 2016 02:57
Arnol on 100% hea vastus.Eesti anti Venemaalaste hea raha eest .
arno07 May 2016 16:07
Lauri Vahtre nähtavasti ei tea, et rääkides sellest kuidas K. Päts pidas kalliks eesti rahvast kaotas seesama rahvas prosentuaalselt rohkem inimesi ning jäi poolsajandiks okupatsiooni alla samas kui Soome hakkas üksinda vastu ja tema kaotused olid väiksemad ning ta suutis säilitada oma , olgugi piiratud iseseisvuse. Soome piir Venemaaga aga oli pikem kui kõigil Balti riikidel kokku. Kui meie mehi Venemaale viidi siis pani neid imestama fakt, et Vene poolel piiri olid betoonpunkrid, laskepesad ja isegi Tankitõkked aga Eesti poole peal vaid rohtukasvanud vabadussõja aegsed kaevikud ... KUS olid meiepoolsed piirikindlustused nagu olid Soomel? Ilma Pätsi poolse "vaikiva ajastuta" poleks olnud ka sellist alandlikku käitumist nagu 39. ja 40. aastal oli ja sedasama alandlikku venemaa kintsukaapimist teostatakse täna edasi igal sammul ja tunnil koos L. Vahtre käesoleva artikliga.

Loe kõiki kommentaare (4)

Eestlased Eestis
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus