Kindral Laaneotsa juubelikõne Pärnu paraadil

Kindral Laaneotsa juubelikõne Pärnu paraadil (2)

Kuumad uudised | 23 Feb 2008 | EWR

President Ilves ja kaitseväe juhataja Ants Laaneots tänasel paraadil Foto: Raigo Pajula - pics/2008/02/19123_1.jpg — President Ilves ja kaitseväe juhataja Ants Laaneots tänasel paraadil
Foto: Raigo Pajula

ETV video siit:
http://teleportal.neti.tv/etv2...

Laaneots: me ei tohi muutuda julgeoleku tagamisel hooletuks

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas kaitsejõudude paraadil peetud kõnes, et Eesti ei tohi muutuda julgeoleku tagamisel hooletuks, kuna rahvusvaheline julgeolekuolukord on pidevas muutumises.
"Eestil õnnestus 1991. aastal oma riiklik iseseisvus veretult taastada. Võib-olla on see ohvriteta võit teinud meid oma julgeoleku tagamise osas hooletuks, isegi üleolevaks. Kipume võtma omariiklust liiga kergekäeliselt, loomulikuna ja tagatuna," kõneles Laaneots.

"Vabadus on tegelikult habras aare, mida tuleb jõuliselt ja järjekindlalt kaitsta, sest tung tegutseda põhimõttel: kel jõud, sel õigus, ei ole maailmast kuhugi kadunud," lisas ta.

Laaneots märkis, et rahvusvaheline julgeolekuolukord on pidevas muutumises ja õnnetuseks mitte paremuse suunas. "Mõned selle kaasaegsed arengujooned sunnivad mind muret tundma. Suurriikide juhid kasutavad avalikes esinemistes taas üha sagedamini väljendit "külm sõda". See on ohu märk," sõnas kaitseväe juhataja.

Kindralleitnant nentis, et Eestil on täna olemas vahendid, millega end kaitsta ning tõi välja Eesti kuulumise NATOsse ja ELi. Samas sõltub meie edu riigikaitses eelkõige tugevas kaitsetahtes ja kaitseväe kvaliteedis.

"Peame olema targemad ja oskuslikumad, kui on meie vastane, kes on kindlasti meist suurem ja tugevam. Eesti sõdurid ja ohvitserid peavad õppima eeskujulikult sõdima ja juhtima sõjategevust, olgu siis see kodumaa kaitseks siin või teenimiseks koos liitlastega välismaal," rääkis ta.

Laaneotsa sõnul ei võimalda väike elanikkond ja piiratud ressursid Eestil hoida piisava suuruse ja võimekusega kutselist sõjaväge. Riigikaitses peab osalema kogu rahvas, sest meile jõukohane väike missiooniarmee ei suuda tagada ei usutavat heidutust ega kaitset ega ka aidata meie inimesi erinevates mittesõjalistes kriisides ja hädaolukordades. "Eesti kaitsevägi on sõjavägi reservis," sõnas Laaneots.

Kaitseväe juhataja pöördus kõigi praeguste ja tulevaste reservväelaste poole üleskutsega: "Oleme korrastamas kaitsejõudude mobilisatsiooni ja juhtimissüsteeme. Juba lähitulevikus hakkame teid senisest oluliselt rohkem kutsuma õppekogunemistele. Vastake kutsetele ja osalege õppustel, et saaksite koos kaadrikaitseväelastega tuletada meelde need teadmised ja praktilised oskused, mis riigikaitseks vajalikud on."

Katrin Jüriso

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.

Jaan Väljaots25 Feb 2008 04:49

Ei unustanud neid ka Laaneots oma kõnes. Nad on nimetatud järgmises lõigus: Eesti kaotas Teises maailmasõjas langenute, pagulaste ja küüditatutena enam kui 180 tuhat inimest ehk ligi viiendiku oma rahvast. Praktiliselt keegi ei langenud Eesti sõjaväe lippude all, vaid enamasti võõrväe mundris või repressioonide tulemusena, sest riiklikult organiseeritud vastupanu polnud.

Tõnu Jürvetson23 Feb 2008 21:15

Kindral Laaneots kõneleb vaimustusega Eesti Vabadussõjast kus võitlesid Isamaad kaitstes 84.000 meest.Suurem arv kui kunagi siis ja tulevikus! Siis rägib ta "ebademokratlikust" Pätsi valitsusest kes 1939 aastal ilma Riigi kaitseta lubas venemaal okupeerida Eestit. Keegi ei võitlenud vabaduse eest, kuni 1991 Eesti vabaks sai ilma ohvrita.

Kindral ja Eesti valitsus on unustanud meie 100,000 Vabadus võilejat kes 1941 aastast kuni 1944 aastani võitlesid ja surid oma Isamaa vabaduse eest!

Külastades Tallinnas Okupatsiooni Museumi võib sellest lugeda:1944.a.veebruaris teenis rahvusväeosades kokku ca 60.000 meest . Eesti diviisis oli neist umbes 10.000 . Kõrgema juhtimisorganina ( kuid mitte operatiivalal ) loodi nüüd Eesti vägede kindralinspektuur , mille ülemaks sai Oberführer Johannes Soodla (staabiülem Obersturmbannführer Alfred Luts).Sisekaitsel toimivasse Omakaitsesse ( kolonel Arnold Sinka ) jäi meeste rindele siirdudes 37.000 mehe ringis . Otsustavate lahingute ajal sügisel 1944 moodustati omakaitselastest lahingupataljonid kokku 10.000 mehega . Eesti diviisi koosseis kasvas septembris üle 15.000 mehe . 3000 noorukit mobiliseeriti õhutõrjesse (lennuväe abiteenistus ). Juba 1942.a.oli asutud looma eesti lennuüksusi . 1944.aastaks loodi ööpommitajate ja mereluure grupid ning lennukool . Lennuväes oli kokku ca 1000 eestlast , neist 140 lendurid , kasutades ligi 100 lennukit . 300 eestlast teenis Saksa mereväes .

Kui saabus kriitiline hetk Eesti saatuses , pöördus kodumaale tagasi ka ca 2000 meest neist 3400 , kes olid Soome siirdunud . Soome mereväes teenis 400 eestlast , enamikust moodustati aga 8.veebruaril 1944 jalaväerügement 200 . Augustis tuli rügement Soome-Saksa kokkuleppe alusel kodumaale ja lülitati Eesti diviisi . 1944.a. sügisel oli kodumaa kaitsel seega sama suur eestlaste vägi kui Vabadussõja ajal - suurusjärgus 100.000 meest .

Kahju et Eesti Riik on need kangelased unustanud 90 aastapäva juubelil.

Loe kõiki kommentaare (2)

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)