No nüüd on küll ajad ulluks läind, kui nad ennem ullud ei old. Loen sealt hinternetist neid Eestimaa seitungeid ja kassa tead, irm tuleb peale. Meil siin ei tule taevast suurt midagi. Talv läbi ei old õiget lund ja ega nüüd vihmagi ole palju tuld. Taevas on jusku ainult selleks olemas, et oleks kuhu poole silmi pöörata, kui kiriku lähed ja Jumalat palud. Aga Eestimaal olivad talvel nisukesed anged, et ehita vai lume sisse maja ja ela nigu eskimoo.
Aga nüüd akab neil see eskimoo asjandus kah üle saama. Lumi sulab ja uputab nii, et igal teisel-kolmandal on kodus oma sisemine passein ehk ujula. Ainuke äda on muidugi see, et selles passeinis tuleb süüa teha ja magada kah. Katsu sa magada, kui küljealune lige.
No aga see kõige ullem tuli takkapihta siis, kui Islandimaal akkas mägi tuld sülitama ja tõi tuhapilved Eestimaa kohale. Eks neid pilvi ole mujal kah, aga ega eesti rahvale see vist suurt lohutust anna. See pole kaardimäng, kus ütlemine käib nii, et ise sees ja sõbrad kah sees, vaenlastest kõnelemata. Kauaks nisuke islandi nuhtlus eesti taeva jääb vai kuhu ta ültse läheb, seda ei tea lapsed ega Viiu, nagu sõber Kusta ütleb.
Ea asi on, et eestlaste uumorimeel pole kannatada saand. Ärmanile kirjutas üks sõber Eestimaalt ja kutsus külla, et tule aga siia, meil on ühte kui teist, teil seal pole lund ega vett, pole tuhkagi.
Ärman plaanitseski minna, aga siis tuli välja, et lennumassinad ei julge õhku tõusta, pelgavad musti pilvi. Lennukid seisavad, sabad sorus ja ninad norus, piloot lendamiseks käsku anda ei julge. Tuli poiss mulle kurtma, et ei tea, mis nüüd saab.
No mina ei mõist talle kah muud nõu anda kui et otsigu mõni vana meremees üles ja kutsugu endale appi. Poiss ei jagand, küsis, et mis meremees taevastest asjadest teab. No ma siis seletasin. Vata meremeestel on ju veel paremad jutud kui jahimeestel. Üks jutt käis neil sedasi, et Inglismaa randa jõudes oli nii paks udu, et ei pääsend muidu sadama, kui pootsman pidi laeva ees ujuma ja kääridega udukanga katki lõikama. Kui see vana pootsman veel elus peaks olema, siis võiks ta nüüd kutsuda lennuki ette kõndima ja labidaga tuhka kühveldama, see pensionäärile kondikohane tegevus. Oiab kere vormis ja eks talle või ju mõni kopikas taskuraha kah anda, palju vanale inimesele vaja läheb.
Ei, kuripatt, poiss ei naeratand kah mu nalja üle. Nohises ja läks koju. Mis seal teha, igal mehel uumorimeelt ei ole.
Karla kalendrisaba: Taevas alasta
Meelejahutus | 23 Apr 2010 | Kargu KarlaEesti Elu
Meelejahutus
TRENDING
