Karla kalendrisaba: Kuus üle kahe tuhande (2)
Meelejahutus | 30 Dec 2005  | Kargu KarlaEWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
No nüüd on siis juba kuus aastat sellest mööda, kui inimesed ei julgend kodust välja minna pidu pidama, sest ilmalõpp pidi tulema. Istusid ilusti kodus, kasukad üle pea ja arvasid, et siis ilmalõpp ei saa neid kätte. Et läheb kudagi nii mööda, et ei pane neid tähelegi. Eks sõbrad muidugi pärast narrisid ja augutasid neid, et kui ilmalõpp ikka olekski tuld ja teid järele jätt, mis te siis üksi peale oleksite akand, kui ilma enam ümber ei ole. Aga kas teate, seal pole naerda midagid, mina võin teile seletada, misuke see tunne on, minuga on see kõik juba peaaegu juhtund.

Te nüüd jälle arvate, et mina ajan käojaani või tahan kangeste sensatsijooni või kudas see sõna nüüd täpselt ongi, no ühesõnaga — tahan tähtis ja kuulus olla. Ei ole see sedasi ühti, mina ajan päris tõejuttu, nii et pange oolega tähele, see on viimane kord sel aastal, kui ma seda kõnelen. Vata kui sul enam kedagi ei ole, kes sust oolib ja sind tähele paneb, siis sa elad jusku vaakumi sehes ja sinu maailm ongi tegelikult lõppend. Ei, ega kuskil miskit kõva pauku pole käind. Ilm on nigu ikka alles, aga ta on jalad selga võtt ja ära kuskile mujale kolind, nii et ta on lõppend ainult sinu jaoks, ilma paugu ja pahanduseta. Ilmas sünnib ikka veel igasugu imelikke asju, aga sinule ei lähe nemad enam korda ja sina nendele kah mitte. Vahel on nisuke tunne, et see ilm jusku tuleb ligemale, aga siis ütleb „ah Karla“, lööb käega ja astub edasi.

Surm kah minust ei ooli. Käib ringi küll ja ei maksa arvata, et ta mind tähele ei pane, aga teeb minu kohal jõnksu sisse ja läheb mööda. No miks ta peakski ühe kuivand krõbi pärast vikatit nürima, kui rammusamat kraami ümberringi küll ja küll. Läheb ja niidab mujal ja mõtleb, et küll see köbi kord iseenesest variseb, mul vaeva vähem. No tutki prat, ma olen eluga küll jonni ajand, ajan surmaga kah. Tahad kätte saada, tule vastu ja välguta tera. Vabatahtlikult ei lähe see poiss kuskile.

Nisuke on see minu elu. Kui poleks Ärmanit ja maksuametit, siis ei ooliks minust enam keski. Ärman-poiss tuleb ikka aeg-ajalt ja tahab vanu juttusi kuulda. Maksuamet tuleb kah, aga nemad ei taha vanu juttusi kuulda, neil on endil vana jutt, et anna aga raha. Et kroonu eelarves on täpselt kolm kopkat puudu ja need on just needsamad kolm kopkat, mis Karlale veel on järgi jäänd. Kas te arvate, et ma neile seda keelan? Mis ma nendega ikka teen? Võrumaal oleks nad Tiganiku puuti viind, aga siin pole muud kui kingi Kanaada kroonule, on neil vaja minu pärast akata pankrotti tegema.

Niikaua kui nad ilma sabata kalendrit välja ei mõtle, elan mina edasi, kas ilma ümber on või ei. Kell akab kaksteisku saama ja Kata kangutab sampusepudeli korki. Pool läheb koos pauguga põrmandule nigu alati, aga ülejäänud poole limpsime ära ja ütleme kahel äälel: EAD UUT AASTAT!







































 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Sõber Yanki maalt05 Jan 2006 06:19
Head uut aastat kõigile Eesti Elu lugejatele! Kargu Karlale palju jõudu ja õnne!
Püsilugeja01 Jan 2006 09:53
Head, uut,tervisest pakavat ja karguta aastat Kargu Karlale!

Loe kõiki kommentaare (2)

Meelejahutus
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus