Kapo esindaja ENSV KGB arhiividest: meil polnud võimalik takistada dokumentide hävitamist ja Venemaale viimist DELFI
Arvamus | 10 Jun 2012  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Urmo Soonvald
www.DELFI.ee

Kapo esindaja Martin Arpo tunnistas Delfile, et kapol polnud 1990ndate alguses võimalik takistada ENSV KGB arhiivide hävitamist ega Venemaale toimetamist. "Eesti iseseisvus taastati de facto augustis 1991, okupatsiooniarmee lahkus lõplikult alles 1994. Enne iseseisvuse ja kaitsevõime taastamist ei saanud Eesti Vabariik jõuga takistada okupatsioonvõimu relvastatud üksuste tegevust Eesti territooriumil," lisas Arpo kommentaariks Harri Mägi raamatule ENSV KGB likvideerimisest.

Kirjastuses Varrak ilmunud Harri Mägi raamat ENSV KGB likvideerimisest kirjeldab, kuidas Eesti võimud püüdsid saada arhiive enda kontrolli alla, kuid tulutult. Samuti jätab Mägi oma raamatus mulje, et taasiseseisvunud Eestis ei õnnestunud kõik protseduurid loodetud sujuvusega.

"KGB Eestis tegutsenud üksuste likvideerimisega seoses on oluline meeles pidada, et KGB oli Nõukogude Liidu kui Eestit okupeerinud välisriigi relvastatud struktuur. Eesti iseseisvus taastati de facto augustis 1991, okupatsiooniarmee lahkus lõplikult alles 1994," kinnitas kapo büroojuht Martin Arpo.

"Enne iseseisvuse ja kaitsevõime taastamist ei saanud Eesti Vabariik jõuga takistada okupatsioonvõimu relvastatud üksuste tegevust Eesti territooriumil. Takistatada ei olnud toona võimalik ka KGB arhiivide Venemaale evakueerimist, mis algas juba Berliini müüri langemise ajal. Viimased töödokumendid osalt hävitati, osalt veeti Vene sõjaväeosadesse ning sealt edasi Venemaale," lisas ta.

"KGB poolt Eestis kogutud ja arhiveeritud andmed, mis enne iseseisvuse taastamist Venemaale viidi ja mida pole Eesti Vabariigile üle antud, kätkevad endas tõepoolest teatud julgeolekuohte. Nende materjalide tagasi saamiseks on Eesti teinud pingutusi, mis pole andnud tulemusi," märksi Arpo.

Tema sõnul on Eestis rakendatud adekvaatseid meetmeid kõnealuste julgeolekuohtude ennetamiseks. "Vastava seaduse alusel on kaitsepolitseiamet alates 1995. aastast võtnud arvele ja avalikustanud
Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite töötajaid ja nendega koos tööd teinud isikuid. Suur hulk isikuid on teinud vastava ülestunnistuse," ütles ta.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Arvamus
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus