Nagu lugejad teavad, on viimaste aastate jooksul kinnisvarade hinnad tõusnud hoogsalt, mitte ainult Kanadas ja USAs, vaid globaalselt. Praeguse kriisi üheks peamiseks teguriks on Ühendriikide kinnisvara turuga seotud probleemid.
Äge konkurents, optimistlik suhtumine kinnisvarasse ja ahnus mõjutasid laenuandjaid soovijatele võimaldama hüpoteeklaenusid peaaegu terve kinnisvara väärtuses, kusjuures sageli ignoreeriti muid laenamisega seotud protsesse. Lootus oli, et laenuvõtja suudab maksta oma igakuiseid makse. Kui mitte, siis eeldati, et küllap on kinnisvara hind vahepeal tõusnud niivõrd palju, et selle realiseerimisel saab laenuvõtja ikkagi oma raha tagasi.
Selliseid minimaalse tagatisega laenusid anti ka autode ostmiseks, krediitkaartide finantseerimiseks, jne. Taoliste liberaalsete laenuvõimaluste tagajärjel elab keskmine ameeriklane suurtes võlgades. Ameeriklaste võlgades elamise mentaliteeti soodustab ka võimalus arvestada paljusid laenuprotsente maha isiklikust tulumaksust.
Riskantseid laenusid koondati portfellidesse ning müüdi sageli edasi investeerimisfirmadele ja maakleritele.
2007. a keskpaiku hakkas Ameerika majandus aeglustuma. Kinnisvarahinnad ei tõusnud enam ja tehingute arv kahanes. Paljud ettevõtted vähendasid töökohti, mistõttu laenuvõtjatel ei olnud enam võimalik oma laenusid maksta. Tuli hakata kinnisvarasid realiseerima. Et aga kinnivarahinnad olid jäänud samale tasemele või isegi märgatavalt langenud, ei saanud müüja (laenuvõtja) kogu laenatud raha enam tagasi. Kuna neid laenuportfelle oli laialdaselt edasi turustatud, siis kannatasid kõik, kes olid sellesse võrku sattunud.
Niipea, kui see tagasilöök läbis majandusturgu, hakkasid pangad konservatiivsemalt laenusid võimaldama ja mõned pangad loobusid sellest üldse. Sellised krediidi koondamise sammud hakkasid omakorda mõju avaldama ning tagasilööke põhjustama – esmalt Ameerikas ja peatselt globaalselt.
Kuidas see kõik on mõjutanud Toronto Eesti Ühispanga tegevust?
Õnneks on Toronto Eesti Ühispanga laenupoliitika olnud alati tasakaalukas ja konservatiivne. Laenajad on meie panga liikmed, oleme nendega järjekindlalt kontaktis.
Eesti pank ei osale väljaspoolsetes spekulatiivsetes investeeringutes. Samuti ei anna me laenusid spekulantidele. Kuna me oleme asjalikud ja pragmaatilised, oleme ka alati võimelised kõikidelt hoiustelt maksma protsente.
Kuigi ka meie tegevust mõjutab maailma majandus, oleme õnneks väikese iseseisva pangana väga heal järjel ning siinsed hoiused on kindlates kätes ja kindlustatud Ontario provintsi agentuuri poolt.
Kuidas on hoiused ühispangas kindlustatud? Kas midagi on teistmoodi võrreldes teiste pankadega?
Meie hoiused on kindlustatud Deposit Insurance Corporation of Ontario (ehk DICO) poolt. Igal meie panga liikmel on esimene 100.000 dollarit hoiuseid kindlustatud. Sama kehtib iga teise perekonnaliikme kohta. Ka ühised arved (joint accounts) on kindlustatud kuni 100.000 dollarini. Sel viisil saab abielupaar (perekond) endale mitmekordselt kindlustust varuda.
Nimetaksin aga, et sellist kindlustust läheb vaja ainult siis, kui pangaga peaks mingi kriis juhtuma. Muidu käib äri edasi normaalselt ja muretult. Eesti pank on kindlal alusel ja töötab kasumiga.
Lisaksin veel, et iga mitme aasta tagant käivad DICO revidendid ühispankasid regulaarselt revideerimas. Meie ühispangal oli selline „külaskäik“ 2008. a. augustis ning DICO kiitis kõik meie eeskirjad ja tegevuse heaks. Selle üle peaksid kõik meie liikmed, teenistujad ja nõukogu liikmed uhkust ja kindlust tundma.
Mida toob tulevik?
Kui oskaksin seda ennustada, siis ei oleks ma mitte siin, vaid arvatavasti viibiksin mingil Kariibi saarel, kust ajaksin oma isiklikke majanduslikke toiminguid.
Kuid tõsisemalt vastates ütleksin, et Kanada pangad on maailma pankadega võrreldes heal järjel ja kindlad. Eesti ühispank on oma asjaajamisega veelgi kindlam, kuna tegutseme konservatiivselt ja kindlate eeskirjade raames.
Meelsasti vastan meie panga liikmete küsimustele, kui nad panka tulevad ja heameelega annan lähitulevikus täiendavaid kommentaare teie lugejatele ajalehe kaudu.
