Ekraanitõmmis saatest
EKRE presidendikandidaadiks nimetatud Henn Põlluaas peab väga kummaliseks, et vaid kaks kuud enne presidendivalimisi on ta ainus avalik kandidaat sellele kohale.
"Kui teised erakonand kardavad oma kandidaate välja käia, võib veel igasuguseid üllatusi olla," uskus Põlluaas. "Praegu peaks käima arutelu ja debatt selle üle, millist presidenti me tahame, milliseid väärtusi ta peaks kandma, kes see persoon võiks olla. Aga käib ainult salalepete tegemine, oma kandidaatide varjamine, kartmine, et nad auklikuks lastakse. Olukord on täiesti kummastav," ütles Põlluaas.
Põlluaas hindas oma tõenäosust presidendiks saada heaks, märkides, et valijameestekogu puhul ei saa tulemust hästi ette ennustada, sest seal ei mängi rolli üksnes parteiline distsipliin, vaid ka valijameesteks valitud esindajate isiklikud eelistused ja sümpaatiad. Samas eelistaks ta, et presidenti valiks rahvas otse ja mitte Riigikogu või valijamehed.
Põlluaas tahaks, et ühiskonnas oleks käimas debatt, milline peaks olema president, milliseid väärtusi see roll esindab. Ta ise lubab olla kogu rahva president, nii nagu ka põhiseadus seda nõuab.
"President peab olema kogu rahva president, seda nõuab nii amet kui ka põhiseadus. Kui oled valmis kandideerima, ei tohi valida pooli, peadki olema erakondadeülene, olen selleks valmis küll," kinnitas Põlluaas.
Põlluaas peab sügisel ees seisvate kohalike valimiste üheks peateemaks massimigratsiooni.
"Ränne on võtnud taas väga hirmuäratavad jooned, eestlasi lahkub palju rohkem kui tagasi tuleb, riiki saabuvate välismaalaste arv ületab seda kordades," ütles Põlluaas.
Ta tõi näiteks, et sel aastal tuleb Eestisse tööle 35 000 võõrtöölist, elama tuleb aga välismaalt siia igal aastal 4000-5000 inimest ning see arv kasvab aasta-aastalt.
"Nad löövad palgad alla, võtavad meie inimestelt töö ära. Meil on 54 000 oma inimest ilma tööta," teatas Põlluaas.
Põlluaas kritiseeris praegust valitsust, leides, et neil on mitu kinnisideed, alates sellest, et laenu ei tohi võtta ja eelarve peab olema tasakaalus ning lõpetades sellega, et riigisektori kärpimine toimub ilma mingi analüüsita, sõltumata sellest, kas see edendab või kahjustab majandust, kõigest üht sihti silme ees hoides.
"Loodetavasti majanduskasv suudab leevendada seda kahju, mida kärpimisega tekitatakse," ütles Põlluaas.
Põlluaasa arvates ei ole praegune valitsus teinud tarku otsusi laenurahaga.
"Palju tarku investeeringuid saaks laenurahaga ära teha, mida juba 20 aastat tagasi pidanuks ära tegema, kasvõi teede neljarajaliseks ehitamine," nimetas Põlluaas, öeldes, et praegu saaks seda teha peaaegu nullintressiga, kuid sellest on loobutud. "Kõik teised riigid on oma infrastruktuuri üles ehitanud laenuraha eest. Meil pole riigivõlga võrreldes teistega, aga midagi muud ka ei ole."
