Kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.
1920ndatel aastatel sai alguse traditsioon, et iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 peetakse relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest. 3. jaanuar on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, samuti võivad seda võivad teha ka kõik teised.
Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat, kellest hukkus kokku 5540 sõdurit.
Esmaspäeval kell 10.35 esineb Vabadussõja võidusamba juures kõnega kaitseminister Kalle Laanet, seejärel kõnelevad Tallinna Reaalkooli 11. klassi õpilane Mona Reisberg ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Pärast seda asetavad kaitseminister Kalle Laanet ning kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad pärjad võidusamba jalamile Tallinnas.
Vabadussõjas langenute mälestamise üritus toimub ka Narvas Peetri platsil, kus kell 10.32 peab kõne kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja seejärel kell 10.37 on Narva linnapea Katri Raiki kõne. Kell 11.30 asetatakse pärjad Siivertsi kalmistule.
